Avaldame Igor Gräzini kõne teksti Keskerakonna volikogu koosolekul laupäeval, millest tal õnnestus pidada veidi üle poole. „Kui siin on jalgpallisõpru, siis nemad teavad, et Müncheni Bayerni treener Julian Nagelsmann sai märtsis kinga isegi mitte kaotuste, vaid viikide eest,“ leiab Gräzin. „Pärast juhtunud läbikukkumist pole muud varianti, kui alustada uuesti.“
Alustan diskleimerist. Kuna sõbralikus koostöös Jõgeva- ja Tartumaaga saavutasime me olukorra, kus me ei saanud ainsatki kohta Riigikogus, siis oli mul piirkonnajuhina ainus võimalus: võtta vastutus ja astuda ametist tagasi. Seda enam, et erakonna juhatus sellist valimistulemust soosis ja paigutas mu valimisnimekirjas 46. kohale. Ja ka juhtide soovi mitte pääseda Riigikogusse täitsin ma samuti. Et ma kogemata Riigikogusse ei pääseks, pandi mind üldnimekirjas 46. kohale.
Olles seega n-ö tagapingi mängija tahan rõhutada: vastutuse võtmine tähendab poliitikas ühte ja ainult ühte – see, kes kaotab, astub tagasi. Soome peaminister Sanna Marin, kelle erakonna kaotus oli nibin-nabin, astus erakonna esimehe kohalt tagasi kahe päeva pärast peale valimisi, aga Jüri Ratas on esimees edasi!. Sest nii käib aumeeste käitumine. Mitte aga nii, et hakata kohe kaotuse päevast alates sebima endale mingit muud juhtivat kohta samas süsteemis ja säilitada kõik see, mida vähegi säilitada annab.
Ühesõnaga, et kas mäletate Stanislavski ütelust, mille sõnastan siin veidi teisiti: armasta erakonda endas, mitte ennast erakonnas.
Loe edasi SIIT
Allikas: Õhtuleht
