„Kopsuvähi puhul jõutakse diagnoosini enamasti liiga hilja, sest haigus hakkab tunda andma alles viimastes staadiumites,“ sõnas SA Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-õppejõud onkoloogia erialal dr. Jaanika Narits. „Kopsukoes pole ka piisavalt valuretseptoreid ehk kui kopsus ongi kasvaja arenema hakanud, siis inimene seda ei tunne.“
Igal aastal saab Eestis esmase kopsuvähidiagnoosi üle 800 inimese. Aastas sureb Eestis kopsuvähki umbes 600 inimest, Euroopas üle 300 000 inimese. November on kopsuvähi teadlikkuse tõstmise kuu
Dr. Narits räägib, et kõige levinum kopsuvähi sümptom on pikalt kestnud köha, mida on üritatud ravida, kuid mis ravile ei allu. „Samuti on ohumärgiks verekiud rögas, õhupuudus füüsilisel koormusel, ilma põhjuseta tekkinud häälekadu, valu rinnus, vilistav hingamine ja neelamisraskused. Kui vähk on laialdaselt levinud, siis on üldisteks sümptomiteks ka kaalukadu ja isutus.“
„Kõige suurem kopsuvähki haigestumise riskitegur on vaieldamatult suitsetamine,“ lausus dr. Narits. „Siiski võivad kopsuvähki haigestuda ka mittesuitsetajad, enamasti on iga kümnenda diagnoosi puhul tegu inimesega, kes pole mitte kunagi suitsetanud. Mittesuitsetaja kopsuvähki võivad põhjustada erinevad kemikaalid nagu radoon, asbest, kroom, arseen, siseruumide õhusaaste, inimese papilloomiviirus ja loomulikult passiivne suitsetamine. Samuti võib kopsuvähk olla päriliku kalduvusega, kuid ka sellisel juhul võib kopsuvähi põhjustaja peituda geenikombinatsiooni asemel hoopis keskkonnas, milles pered elavad.“
Kopsuvähi ravist rääkides sõnab dr. Narits, et ravi sõltub vastavalt vähi staadiumile. „Kasutatakse kirurgilist ravi, täppiskiiritusravi, keemiaravi või kiiritus- ja keemiaravi kombineeritult, samuti immuunravi. Väga levinud haiguse korral tehakse palliatiivset kiiritusravi sümptomite (valu, hingamisraskus) leevendamiseks. Kopsuvähi korral kopsude siirdamine kõne alla ei tule.“
„Elulemus pärast diagnoosi sõltub vähi staadiumist,“ märkis dr. Narits. „Kopsuvähi korral on 5 aasta elulemuse (st mitu % patsientidest on elus 5 aastat pärast diagnoosi) keskmised numbrid sellised: lokaalse haiguse korral 64%, lokoregionaalse haigusega 37% ja kaugleviku puhul 8%. Numbrid on paraku oluliselt madalamad, kui rääkida suitsetajatel esinevast agressiivsest väikerakulisest kopsuvähi alatüübist, vastavalt 29%, 18% ja 3%. Siiski on patsiendil alati võimalus saada vähivabaks. Nagu ikka onkoloogias, mida varasemalt avastatud vähk, seda suurem on tõenäosus tervistavaks raviks.“
