Kommunikatsiooniagentuuri Havas uuringu järgi on üldine hinnatõus oluliselt pärssinud toimetulekut või surunud tõsistesse raskustesse iga teise küsitletud eestimaalase, seejuures on inflatsioon puudutanud eelkõige madalaima sissetulekuga inimesi.
Havas korraldas juunis kindlustunde uuringu, milles osales üle poole tuhande 15–79-aastase eestimaalase. Küsitlusest ilmnes, et hinnatõus, sealhulgas möödunud talvel lakke kerkinud energiahinnad, on oluliselt pärssinud iga teise eestimaalase ostujõudu ja toimetulekut: 12 protsenti vastanutest kinnitas, et nad on sattunud tõsistesse raskustesse ja 39 protsenti väitis, et hinnatõus on oluliselt pärssinud toimetulekuvõimalusi, teatas agentuur.
Ka Venemaa kallaletung Ukrainale on endast märku andnud: ligi kolmandik, 30 protsenti, tõdes, et on just sõja mõjudest tulenevalt sattunud tõsistesse raskustesse või on need oluliselt pärssinud pere ostujõudu.
“Hiljutise koroonapandeemia mõjud on uute murede valguses tagaplaanile jäänud,” tõdes Havasi uuringute juht Mauri Sööt. “Kuigi Venemaa kallaletung Ukrainale on toonud meie inforuumi viimase poolsajandi kestvaima ärevusfooni, siis vahetult on eestimaalaste toimetulekut kõige laialdasemalt pärssinud üldine hinnatõus,” lisas Sööt pressiteates.
Võrreldes keskmisega on hinnatõusu mõju kõige laialdasemalt tunda küsitluses osalenud madalaima sissetulekuga inimeste seas: neist, kelle igakuine netotulu pereliikme kohta jääb kuni 600 euro piiresse, on 69 protsendi rahaline toimetulek oluliselt pärsitud või on sattunud tõsistesse raskustesse.
Vähenenud toimetulekuvõimalused on avaldanud oma mõju ka ostukäitumises. Kolmveerand vastanuist väitsid, et jätavad nüüd ostmata asju, mida väga vaja pole, ning üle poole, 55 protsenti, on hakanud oste põhjalikult ette planeerima ja teevad poes vähem spontaanseid valikuid. Veidi üle veerandi, täpsemalt 27 protsenti, tõdesid, et nende ostuharjumused pole üldse muutunud.
Kahte inimest küsitletud kolmest tõmbavad väidetavalt allahindlused ja kampaaniad varasemast rohkem tähelepanu pöörama ning seda keskmisest sagedamini Virumaal ja väikelastega peredes. 58 protsenti vastanutest võrdleb varasemast rohkem poes hindu ja valib odavamaid brände, seejuures keskmisest agaramalt alla seitsmeaastaste laste vanemad ja madalaima sissetulekuga pered. 42 protsenti vastanutest on hakanud käima rohkem odavama hinnaklassi poodides.
Venemaa kallaletung Ukrainale on pannud Venemaa tooteid boikoteerima peaaegu iga teise eesti rahvusest inimese – nõnda vastas 47 protsenti –, ent samas vaid 9 protsenti eestivenelastest. Söödi hinnangul peegeldab see, kuivõrd erinevatesse tõe- ja inforuumidesse on Eestis elavad eri rahvusgrupid.
Küsitluse korraldas Havas ajavahemikus 2.–9. juuni. Osales 542 Eesti elanikku vanuses 15–79.
