www.minuaeg.com
Riigikogu esimees Lauri Hussar ütles täna juuniküüditamise mälestustseremoonial, et Eesti vabaduse hoidmiseks ja kaitsmiseks tuleb kõigil inimestel igapäevaselt tegutseda ning see nõuab meie kõigi ühist pingutust.
Hussar ütles mälestustseremoonial peetud kõnes, et 14. juuni 1941 oli see must päev Eesti ajaloos, mil kümned tuhanded inimesed ebainimlikesse tingimustesse paigutatuna Venemaa avarustesse surema viidi. „Me ei unusta neid kunagi, samuti nagu me ei unusta vaid kaheksa aastat hiljem märtsiküüditamisega represseeritud ja hukatud kaasmaalasi ning kõiki teisi inimesi, kes oma eludega riskides hoidsid alles meie vabaduse aadet, meie mälestust Eesti iseseisvast demokraatilisest vabariigist ning seda kõike okupatsiooni tingimustes. Need ohvrid ei olnud asjatud, sest täna elame taas Eestis, mis on vaba ja iseseisev riik, võrdsena Euroopa Liidu riikide hulgas,“ rääkis ta.
Hussar märkis, et kuigi me võitsime vabaduse tagasi, ei ole selle jätkumine iseenesestmõistetav ning vabaduse hoidmiseks ja kaitsmiseks tuleb meil kõigil igapäevaselt tegutseda. „Koledad sõjakuriteod, mida Venemaa praegunegi valitseja armastab ja soosib ning mille kõhedaimaks näiteks on hiljuti saanud Butša ja Irpin Ukrainas, tuletavad meile meelde, kellega on meie idanaabri puhul tegu ning kui oluline on meie kõigi ühine kaitsetahe, et selliste sündmuste kordumist ära hoida,“ ütles ta ja lisas, et ei pea silmas üksnes kaitsevõime arendamist koos NATO liitlastega, vaid palju laiemaid ühiskondlikke protsesse.
Hussar kutsus Eesti inimesi olema üle igapäevastest nääklemistest, kokku hoidma ning olema üksteise suhtes tähelepanelikud ja toetavad. „Meil on inspireerivate ja avarate võimalustega iseseisev ja demokraatlik riik. Niisugune, millest unistas juba Juhan Liiv. Niisugune, mille käekäik läheb meile korda ja mille üle me võime põhjusega uhked olla,“ ütles ta.
Mälestustseremoonial asetas Riigikogu esimees Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaalile pärja Eesti rahvalt. Ööl vastu 14. juunit 1941 toimus Eestis massiküüditamine, mille käigus viisid Nõukogude Liidu repressiivorganid Siberisse hinnanguliselt 10 000 inimest.
