Sel aastal on hundirünnakud loomapidajate karjamaadel tavapärasest oluliselt sagedamini aset leidnud. Viimane kurb sündmus leidis aset Tartu lähedal, kus nädalavahetusel kaotasid kohalikud lambakasvatajad hundirünnaku tulemusena kogu 14-pealise lambakarja. Kuigi olukord on tõsine, ei ole hundijahti veel lubatud.
Tartumaalt pärit lambakasvataja Rein Mirka sai laupäeva hommikul häiriva uudise naabrimehelt, kes informeeris teda, et nende karjamaal on olnud hundi rünnak.
“Esialgu arvasin, et ehk on vaid paar looma kannatada saanud, kuid kahjuks oli olukord palju traagilisem. Kogu aretuseks mõeldud grupp, sealhulgas jäär, olid rünnakus hukkunud,” jagas Mirka oma kogemust.
Asitõendid, nagu hammustusjäljed lammaste kaelal ja hajali laipade muster, viitavad eksperdi sõnul selgelt hundile.
“Hammustusjäljed kaelal ning lambakorjuste laialipaisatus üle põllu on iseloomulikud hundile. Koerad kipuvad saaki pigem tagajalgadest ründama. Need tõendid kinnitavad, et siin liikus ringi hundikari, kuid kui suur see täpselt oli, on keeruline öelda, kuna lume puudumisel pole jälgi näha. Üksi hunt ei suuda sellist laastamistööd korraldada, kuid leidsime kahte söödud lammast,” selgitas Tõnu Peterson Tartu jahindusklubi tegevjuht.
Küsimus Eesti hundipopulatsiooni küttimise üle ootab praegu Euroopa Kohtu otsust.
Kohalikel talupidajatel on umbes 60 hektari suurusel alal kokku ligi 300 lammast, ja seni on seal elu kulgenud üsna rahulikult. Ent hiljuti jõudis hundikari väljale, mis asub elumajade lähedal ja suure tee ääres, ning murdis maha pererahva kõige hinnalisema paaritusgrupi.
Need auhinnatud aretusloomad olid toodud Inglismaalt veel enne Brexitit, ja nende talled oleksid olnud kümneaastase selektiivse aretustöö tulemus.
“Need talled oleksid olnud meie pikaaegse aretustöö viljaks, andes võimaluse edasiseks selektsiooniks. Kuid paraku nad hukkusid,” sõnas Mirka nukralt.
“Eeldades, et meie lammaste viljakusmäär ületab kahte, oleks tiined emad toonud vähemalt kaks talle, võib-olla isegi kolm. See oleks olnud tulu kuue aasta poegimisest ja kümneaastasest aretustööst, rääkimata loomade enda väärtusest. Inglismaal võib jäära hind ulatuda 2000 euroni. Kokkuvõttes võib öelda, et kahju küündib 15 000 kuni 20 000 euroni,” hindas Mirka kahjusid.
Jahihooaeg hundile algab kalendri järgi 1. novembril, kuid lumevaesel ajal on jahti pidada keeruline. Samuti pole keskkonnaamet veel käesoleva aasta küttimiskvoote kinnitanud.
Kui eelmisel aastal registreeris keskkonnaamet 946 hundirünnakut lammastele,
siis tänavu on teadaolevalt lambaid maha murdnud juba rohkem kui tuhandel korral. See näitab olukorra tõsidust ja kasvavat probleemi.
Jahiseaduste järgi peaks hundijahti alustama novembri esimesest päevast, kuid ilma lumeta on jälgede ajamine ja hundikarjade tabamine keerukas. Lisaks sellele on keskkonnaamet veel koostamas otsust selle aasta hundijahtide küttimiskvootide kohta, mistõttu on lambakasvatajate mure veelgi süvenenud.
Antud olukorra valguses on lambakasvatajate ja kohaliku kogukonna jaoks ärevad ajad. Kõnealuse rünnaku majanduslik ja emotsionaalne mõju on lambakasvatajatele suur, arvestades aretuseks kavandatud loomade kaotust ning aastaid kestnud aretustöö katkemist. Selles piirkonnas, kus tavaliselt on loomakasvatusega seotud elu möödunud suhtelises rahus, on hundirünnakute sagenemine toonud kaasa nii kahju kui ka hirmu tuleviku ees.
