Rahandusminister Mart Võrklaev saatis kooskõlastusringile hoiu-laenuühistute seaduseelnõu, mis on aluseks HLÜdele rangemate nõuete kehtestamisele, et kaitsta paremini hoiustajate raha.
„Oleme näinud esimesed probleemid hoiu-laenuühistutega ära, HLÜd on sattunud raskustesse ja inimesed saavad oma raha sealt kätte jupikaupa saneerimiskava alusel või võivad üldse oma säästud kaotada. Nii ei peaks ega tohiks see olla, selleks ongi vaja reegleid karmistada,” sõnas rahandusminister Mart Võrklaev.
Ühistute tegevusele kehtestatakse uued nõuded kolmes etapis. Esimeste etappidega keelatakse avalikkuse „hullutamine” kõrgete hoiuse intressimääradega, millel puudub Tagatisfondi kaitse. Teiseks antakse liikmetele selge õigus saada infot ühistu tegevuse kohta ning nõuda vajadusel erikontrolli läbiviimist. Täiendavalt piiratakse seda, et inimene ei annaks liitumisel ühistuga kohe oma hääleõigust ära.
Ühistulises vormis saab hoiuseid seaduse jõustudes kaasata üksnes ühistupangana ning viimases etapis ehk hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks peavad täna tegutsevad ühistud ära otsustama, kas esitada ühistupanga tegevusloa taotlus Finantsinspektsioonile või korraldama oma tegevuse ümber või lõpetama. Aastast 2029 saavad inimeste käest hoiuseid vastu võtta üksnes pangad või ühistupangad.
„Oleme neid muudatusi pikalt ette valmistanud, kohtunud asjaosalistega ja nüüd on oluline eelnõu lõpuks seaduseks ära vormistada, et saaksime kõikidele hoiustele lõpuks Tagatisfondi kaitse peale,” sõnas minister.
Rahandusminister lisas, et HLÜde kõrval on teise olulise teemana fookuses isikute sattumine liialt kergesti laenuvõlgadesse. Ehk eesmärgiks on, et tarbijatele antaks laenu rohkem vastutustundlikumalt ja seda aitab kõige paremini tagada positiivse krediidiregistri olemasolu.
„Enne laenuotsuse tegemist peavad laenuandjad hindama laenuvõtja maksevõimet, sealhulgas nii sissetulekuid kui ka olemasolevate finantskohustuste suurust – selleks on oluline saada tervikpilt seni võetud kohustustest – laenud, liisingud jms. Täna on seda tervikpilti raske saada, kuna meil ei ole sellist registrit ja see võib viia selleni, et laenusummad paisuvad liiga suureks või laenu saavad juurde ka inimesed, kel juba on liialt kohustusi,” selgitas rahandusminister.
Rahandusministeerium tegeleb hetkel positiivsele krediidiregistrile õigusliku aluse loomisega ja sellega seotud kitsaskohtade lahendamisega, eelkõige on oluline tagada, et registris olevaid andmeid ei kuritarvitataks. Praegu uurib Cybernetica meie tellimusel kuidas neid kitsaskohti lahendada ja mis on selle jaoks parim tehnoloogiline lahendus. „Kohe kui tulemused on selgunud, tahame eelnõuga edasi minna,” sõnas minister.
Uurimuse tulemused selguvad 2024. aasta alguses ja register võiks kõige varem tekkida 2025. aasta teises pooles.
