Eile pidutsesid Hispaania nii valimiste võitja, parempoolne Partido Popular kui ka praegune peaministripartei sotsid.
Partido Populari juht Alberto Núñez Feijóo teatas juba pärast võitu, et proovib valitsust moodustada. Jätkamist püüab ka istuv peaminister Pedro Sánchez.
Kummagi, vasak- ega parempoolsete häälte arvust aga ei piisa aga enam kui 175-mandaadise vajaliku häälteenamuse saamiseks parlamendis.
Läveküsitlused prognoosisid sama, mida näitasid küsitlused nädalaid enne valimisi: valimised võidab parempoolne rahvapartei Partido Popular, kuid vajab valitsuse moodustamiseks paremäärmuslikku Voxi.
Prognoosi toetasid maikuus toimunud Hispaania kohalikud valimised, mille järel tõusis Vox toetama valimised võitnud Partido Populari arvukates piirkondlikes ja kohalikes omavalitsustes.
Seetõttu võttis peaminister Sánchez riski ja tõi oktoobriks kavandatud valimised ettepoole. See tasus end ära ja tulemus oli üllatus.
Peaministripartei kaotas Partido Popularile 14 kohaga, kuid suurendas oma toetust nelja aasta taguse ajaga võrreldes kahe koha võrra.
Tõenäoliselt oli paremäärmuslaste prognoositust väiksem toetus seotud hirmuga, et nad pääsevad Hispaania valitsusse.
Partido Popular sai Hispaania 350-kohalises parlamendis lõpuks 136 kohta, samal ajal kui valitsev peaministripartei sotsialistid jäi 122 kohaga teisele kohale.
Kolmandal kohal on paremäärmuslik Vox 33 kohaga, mis on 19 võrra vähem kui eelmistel valimistel neli aastat tagasi. Neljandale kohale tuli vasakpoolne koalitsioon Sumar 31. Tulemus on sama, mis vasakpoolsel Podemosel neli aastat tagasi.
Peaaegu kõik väiksemad parteid kaotasid toetuse ja Hispaania liigub varasemale kaheparteisüsteemile lähemale.
Kesksuvel korraldatud valimiste hääletusprotsent oli 70,38 ehk nelja protsendipunkti võrra suurem kui eelmistel valimistel.
Valimiste kaotajad olid eelkõige Kataloonia rahvuslikud parteid. Kataloonias oli ka madalam valimisaktiivsus kui ülejäänud riigis.
Kataloonia konservatiivne iseseisvuspartei Junts võib olla valitsuse moodustamisel kaalukausiks.
Siiski on raske näha, et see toetaks sotsialiste või Kataloonia iseseisvusliikumisele ägedalt vastu seisvaid parempoolseid.
Valimised viisid seega Hispaania poliitilisse ummikseisu. Seda lahendatakse riigis traditsiooniliselt uute valimistega.
