Kliimaministeerium kavandab laialdast jäätmevaldkonna reformi, et vähendada sortimata jäätmete äraveo kulusid, mis võivad tõusta kuni neli korda kallimaks. Seda tehakse eesmärgiga vältida Euroopa Liidu poolt määratavat jäätmetrahvi. Samuti plaanitakse kehtestada nõue, et tihedalt asustatud piirkondades elavad inimesed peavad omama pakendikonteinerit ning omavalitsusi, kes ei suuda jäätmeid ringlusse suunata, karistatakse.
Kliimaministeerium on koostanud mustandi jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja muude seaduste muutmiseks, et ellu viia ulatuslikku jäätmereformi. Reformi eesmärk on suurendada olmejäätmete ringlusessevõtu taset, et vältida Euroopa Liidu jäätmetrahvi. Euroopa Liidu jäätmete raamdirektiiv nõuab, et aastaks 2025 tuleb korduskasutada ja ringlusse võtta 55% tekkinud olmejäätmetest, aastaks 2030 60% ja aastaks 2035 65%.
Kahjuks on Eesti seni ringlusesse võtnud vaid umbes kolmandiku olmejäätmetest ja viimase kümne aasta jooksul pole olukord märkimisväärselt paranenud. Kliimaministeerium leidis, et mitte-regulatiivsete meetmetega, nagu teavitamine ja seniste eeskirjade parem rakendamine, ei saa olmejäätmete ringlusessevõttu tõhusalt suurendada, seetõttu on välja pakutud regulatiivsed lahendused.
Samuti käsitletakse omavalitsuste võimetust jäätmehooldust arendada, kuna neil ei pruugi olla piisavalt raha ja riigi toetus ei pruugi olla piisav. Seetõttu pakutakse välja, et kohalikud omavalitsused peaksid saama õiguse kehtestada jäätmetasu, mis kataks nende jäätmehoolduskulud.
Kohalikud omavalitsused võiksid tulevikus nõuda jäätmetasu elanikelt, mis võib olla keskmiselt kaks kuni neli korda suurem kui praegune jäätmeveo teenustasu. Selleks, et soodustada jäätmete liigiti kogumist, võidakse kehtestada erinevad tasumäärad tublidele ja mitte-tublidele liigiti kogujatele.
Lisaks plaanitakse, et pakendijäätmete kogumine muutuks tõhusamaks, nõudes elanikelt eraldi pakendijäätmete konteinerit. Pakendijäätmete liigiti kogumine peaks suurenema, et vähendada segaolmejäätmete hulka, mille osakaal praegu on umbes kolmandik segaolmejäätmetest. Kuid selle rakendamine tiheasustusaladel on veel arutlusel.
Samuti kaalutakse, et pakendijäätmete liigiti kogumisest ei teki otsest mõju leibkondadele, kuna sellega seotud kulud kandvad pakendiettevõtted. Kuid võib esineda kaudset mõju, kuna mõnede toodete hinnad võivad tõusta.
Kui omavalitsused ei täida ringlussevõtu nõudeid, siis neid karistatakse, kuid samas premeeritakse neid, kes suunavad ringlusse rohkem olmejäätmeid. Reformi raames kaalutakse ka jäätmete ladestustasu tõstmist, et muuta ringlussevõtt majanduslikult atraktiivsemaks kui jäätmete prügilasse ladestamine.
Kui Eesti ei suuda täita Euroopa Liidu jäätmete ringlussevõtu nõudeid, ähvardab teda märkimisväärne trahv. Põhisumma võib ulatuda umbes 270 000 euroni, kuid karistusmakseid võidakse määrata ka igapäevaselt, kuni rikkumine on kõrvaldatud.
Kokkuvõtlikult, kliimaministeerium plaanib laiaulatuslikku jäätmereformi, et suurendada olmejäätmete ringlusessevõtu taset ja vältida Euroopa Liidu jäätmetrahvi. Reform hõlmab mitmeid meetmeid, sealhulgas jäätmetasu kehtestamine, pakendijäätmete liigiti kogumise soodustamine, omavalitsuste vastutuse suurendamine ning karistuste ja preemiate süsteemi rakendamine.
