„Oleme esimesi signaale tootjatelt juba saanud, et toodete sisseostuhinnad võivad hakata liikuma allapoole, eelkõige piimatoodete osas. Kuid sellest oleks ennatlik järeldada, et see toob kaasa ulatuslikuma hindade languse,“ vastas Prisma Peremarketi sortimendi- ja hankedirektori Kaimo Niitaru paljude tarbijate küsimusele: millal on oodata toiduainete hindade kasvu pidurdumist ning võimalikku langust?
Toiduainete hinnatõus oli eelmisel aastal üle 30 protsendi. Samas ligi pool müüdud kaubast on olnud kampaaniatooted. Hinnatundlikele pakutakse palju ka odavaid importtooteid ja omamärgitoodete osakaal on samuti tõusmas.
Loe ka: Kaja Kallas ootab ettevõtjatelt kiiret hinnalangust tarbijatele
Niitaru selgitusel on kõigi toodete hinnatõus põhjustatud toidutootjate kulude kasvust. Näiteks elektri olulisest kallinemisest, mis kõigis riikides pole mitte olnud samas suurusjärgus.
Ka Eesti toiduliidu juht Sirje Potisepp pidas heaks näiteks piimatoodete hindasid. Toorpiima hinnatõus on olnud 100% ning see pani piimatööstused olukorda, kus tarbijad ei ole valmis vastu võtma ülikõrgeid letihindu. „Nüüd, kui toorpiima hind enam igakuiselt ei tõuse suudavad ka piimatööstused konkurentsis püsida ning oodata on piimatoodete hinnalangust,“ ennustas ta.
Üldiselt aga on ettevõtted valmis hinnalangust edasi viima jaekettidele ja sealt edasi juba tarbija letihindadesse. Seda aga siis, kui suudetakse kriisi nõiaringist välja murda.
Teadlik kaubavalik
Praegu veel on hindade kallinemine toonud kaasa selle, et kampaaniatoodete müügiosa müüdud kaubast ulatus vahepeal lausa 50 protsendini. Tarbijate eelistused on liikunud soodsamate valikute suunas ning seda ongi paljudes kaubakategooriates näha. Niitaru sõnul kaupu valitakse järjest teadlikumalt ning proovitakse näiteks soodsamaid omabränditooteid, loobudes kategooria kallimatest valikutest, mida ehk varem sagedamini tarbiti.
Samuti valitakse meelsasti sama kehtivuspäeva tooteid, millele Prismas kehtib õhtul pärast kella 20 lausa 60% allahindlus. „Prismas pole kampaaniatoodete osakaal kunagi olnud 50% ringis, kuid sellegipoolest näeme ka oma müügistatistikast, et kampaaniate osakaal on tõusnud viimase aasta jooksul,“ tõdes Niitaru.
Samas on olnud tõusutrendis ka Prisma omamärgitooted, mida kohalikud toidutootjad kritiseerivad vähese läbipaistvuse pärast. Omamärgitoodete ostmine on olnud tõusutrendis kogu 2022. aasta teise poolaasta. „Ostjad on üha enam avastanud, et nende toodetega saab kokku panna säästliku ostukorvi, andmata alla kvaliteedis. Omamärgitoodete osakaal müügis on võrreldes eelmise aastaga olnud selges kasvus,“ lausus Niitaru.
Tema sõnul peetakse kaupluse poole pealt oluliseks tuua tarbija jaoks esile iga kaubakategooria soodsaimad valikud, milleks on sageli omabränditooted. Samas aga hoitakse hästi nähtaval ka Eesti tootjate kaup, et tarbija saaks ise valida, mis toodet ta sel poekäigul eelistab.
Kampaaniatooted kasvutrendis
Rimi ostujuht Talis Raak lausus, et võrreldes eelmise aastaga on enamuses kaubagruppides hindade pidurdumine juba toimunud. Samas hindade languse kohta hetkel selgeid signaale tootjate poolt ei ole. „Eesti kiiremat hinnatõusu on peamiselt mõjutanud see, et energia hindade kasv on olnud meie Baltimaade regioonis üks suurimaid,“ märkis ta.
Ka Raak kinnitas, et inimeste huvi kampaaniatoodete osas on kasvanud. „Rimi kampaaniatoode osakaal püsib hetkel samas suurusjärgus eelmise aasta tasemega. Kindlasti on üheks suureks põhjuseks meie hinnalangetamise programm, millega pakume soodsa hinnaga igapäevase ostukorvi tooteid,“ selgitas ta.
Sel kuul lisab Rimi aasta alguses vaatluse all olnud kolmesajale tootele veel 300 klientide lemmikut. Seega on nüüd kokku 600 toodet, millele hoitakse turu soodsaimat hinda. Lisaks veel hulk kampaaniaid ja personaalseid pakkumisi.
Kõrge omamärgitoodete osakaalu poolest tuntud Rimis püsib märgitoodete osakaal endiselt kõrgena ja hetkel huvi vähenemist märgata pole, täiendas Raak.
Ostukorvis ülekaalus kodumaised tooted
Selveri kommunikatsioonijuht Rivo Veski tunnistas samuti, et toidukaupade hinnatõus on pidurdumas. Võrdluses eelmise aasta viimaste kuudega on toidukaupade hinnatõus selgelt aeglustunud. „Ilmselt suveks rahuneb hinnakasv alla 10 protsendi taseme,“ prognoosis ta.
Veski sõnul mõjutab Eesti toiduainete hindade kiiremat kasvu nii Eesti asukoht kui ka ressursside hankimise protsess ja turu väiksus. Nõnda on kulude ja investeeringute mõju ühe tootmisühiku kohta suurem kui suurtel turgudel.
Kampaaniatoodete osakaal müüdud kaubast on Selveris vahepeal olnud lausa 50 protsendi ringis. Ent selle aasta ostukorvis on kampaaniatoodete osakaal hakanud vähenema. Kui möödunud aasta lõpus jõudis see 50 protsendi juurde ja kõrgemalegi tasemele, siis aasta esimestel kuudel on see püsinud 45 protsendi lähedal.
Samas omamärgitooted ei ole Selveri jaoks erinevalt näiteks Rimist oluline fookus ja nende toodete osakaal sortimendis ja ostukorvis on väike, paari protsendi tasemel. „Meie fookuses on tuntud Eesti tootjate ja väiketootjate brändid, aga ka maailmas tuntud brändid,“ kinnitas Veski.
Üle 60 protsendi Eesti toodete eelistamine ostukorvis on jäänud Selveris püsima ka kiire toidukaupade hinnakasvu tingimustes. „See on Selveri eripära ja sellega eristub meie kliendisegment selgelt konkurentide omast. Eriti aga konkurentidest, kelle põhifookus on kvaliteetsete bränditoodete eeskujul toodetud odava hinnaklassi omamärgitoodetel,“ osutas ta teistele toidupoodidele.
Hinnalanguseni läheb aega
Vaadates värskelt kokku löödud 2022. aasta andmeid on näha, et toiduainetööstuse sektoris on kulud ületanud tulusid ja osad tööstusharud on kahjumis. Eriti lihatööstus, kus konkurents on ülitihe, aga ka pagaritööstus.
Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul võib täielikult mõista meedia, jaekaupmeeste ja inimeste ootusi hindade alanemisele, sest börsihinnad, mis on avalikud, näitavad õnneks samuti langust. „Kuid läheb veel aega enne, kui need hinnaalandused meie ettevõteteni ja omakorda lõpphindadesse jõuavad. Ainult kütuse maailmaturu hinnad jõuavad ülehelikiirusel tarbijateni, teiste toorainete hinnad kahjuks mitte,“ tõdes ta naljatamisi.
Põhjus on väga lihtne, toorainete tarnimiseks on sõlmitud tarnelepingud ja hinnad fikseeritud kas lühemaks või pikemaks ajaks, sõltuvalt sellest, kui palju keegi ettevõtjatest on julgenud või saanud võtta riske. Ettevõtted fikseerisid hinnad reeglina pikemaks ajaks, sest hindade kallinemine toimus lausa tundidega ja oht toorainest ilma jääda oli ülisuur.
Seega hinnatõus justkui peatub teatud toormete osas, kuid ei tea veel millal ning mil määral need jõuavad ettevõtete ostulepingutesse. Praeguseid tooteid valmistatakse veel vanade lepingute pealt, mis on sõlmitud 2022. aasta sügisel. Siis ei nähtud ette mingisugustki langust. „Ilmselt alles selle aasta teisel poolel näeme, kas tuleb tegelik langus või mitte,“ nentis Potisepp.
