Terviseameti Põhja regionaalosakond võttis 28. juulil Harku järve supluskohast veeproovi sinivetikate määramiseks. Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi teaduri hinnangul ületab sinivetikate koguarvukus koos mittetoksiliste liikidega ujumiseks-suplemiseks loetud ohutut piiri, mille tõttu võib pikaajaline vees viibimine ja vee allaneelamine kujutada tervisele ohtu.
Terviseamet soovitab lähiajal supelrandades ujudes olla tähelepanelik oma tervise osas ning peale suplust ennast võimalusel puhta vee ja seebiga pesta. Kindlasti on oluline jälgida, et väikelapsed ja lemmikloomad merevett alla ei neelaks. Mürgistuskahtluse korral tuleks pöörduda oma perearsti poole või helistada Terviseameti mürgistusteabekeskuse ööpäevaringsele infoliinile 16662.
Sinivetikate toksiinidest võib inimene mürgistuse saada sinivetikarikast vett alla neelates. Mürgistusest on eelkõige ohustatud väikesed lapsed, vanemad inimesed, kodu- ja karjaloomad. Koerte puhul piisab mürgituse saamiseks sinivetikaid sisaldavas vees ujumise järel karva lakkumisest. Sinivetikamürgituse sümptomid võivad sarnaneda gripi omadega, esineda võib naha ja silmade punetus, halb enesetunne ja kõhulahtisus, palavik, nohu ja köha, lihasevalud, huulte kipitamine ja pragunemine ning tasakaaluhäired.
Ohutu supluskogemuse tagamiseks on oluline veenduda vee puhtuses enne vette minekut. Kui vesi on muutunud silmaga nähtavate helveste tõttu kollakas-roheliseks, kalda äär on kaetud tiheda rohelise massiga, millel on kopituse lõhn, siis võib tegu olla sinivetikatega. Sinivetikate tõenäosus on veel suurem kui vee värvi muutvad helbed on nii väikesed, et vette pistetud oksal püsima ei jää.
Täpsemat informatsiooni suplusvee ohutuse kohta leiab Terviseameti kodulehelt.
Suplusvee kvaliteedi kohta leiab infot vtiav.sm.ee.
