Kiili vallas Harjumaal leiti esimest korda koerte katku haigestunud mäger. Koeraomanikud peavad olema ettevaatlikud ning veenduma, et nende lemmikud oleksid haiguse vastu vaktsineeritud. Vaktsineerimata loomadel lõppeb haigus üldjuhul surmaga.
Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna peaspetsialist Kärt Jaarma sõnul on haigust võimalik ära hoida vaid vaktsineerimisega. „Koerte katk on väga nakkav ning ohustab igas eas koeri, kuid ennekõike kutsikaid. Üldjuhul lõppeb haigus surmaga. Lisaks kohustuslikule marutaudivastasele kaitsesüstimisele tuleb ohtu arvestades oma lemmikut korrapäraselt ka koerte katku vastu vaktsineerida,“ rõhutas Jaarma vaktsineerimise olulisust.
Eelmisel ja sel aastal on koerte katku juhtumeid tuvastatud Harjumaal veel ka Jõelähtme, Kose, Saue, Viimsi vallas ja Tallinnas ning maakondadest ka Hiiumaal, Raplamaal, Tartumaal, Pärnumaal, Lääne-Virumaal ja Võrumaal.
Koerte katku leviku vältimiseks:
· vaktsineeri lemmikloom regulaarselt ohtlike nakkushaiguste vastu, nagu marutaud, leptospiroos, parvoviirus ja koerte katk;
· väldi lemmikloomade kokkupuudet metsloomadega;
· kui märkad või leiad haigeid, kummaliselt käituvaid metsloomi, teavita loomaarsti või kohalikku jahiorganisatsiooni või edasta info riigiinfo telefonile 1247;
· haige metslooma viimine koju või ravile pole soovitatav, sest nii soodustatakse nakkuse levikut.
Taust
Koerte katkuviirusesse nakatuvad paljud koerlased, kärplased ja pesukarulased. Inimestele haigus ei levi. Haigust iseloomustab palavik, hingamisteede ja seedetrakti põletik, silma- ja kopsupõletik, nahalööve ning närvinähud.
Nakkusallikaks on haiged loomad, kes eritavad haigustekitajat juba peiteajal ja pärast haiguse läbipõdemist. Viirus eritub kehast ninanõre, pisarate, väljahingatava õhu, uriini ja roojaga. Viirus võib edasi kanduda ka saastunud esemete, riiete ja söödaga. Haiguse peiteaeg on 3-7 päeva või kauem.
Koerte katk on väga nakkav ägedalt kulgev haigus, mis iseloomustub palaviku, hingamisteede ja seedetrakti limaskestade põletiku, konjunktiviidi, kopsupõletiku, eksanteemi ja närvinähtudega.
Tekitaja
Paramüksoviiruste sugukonda kuuluv koerte morbilliviirus.
Epidemioloogia
Haigestuvad koerad, samuti on vastuvõtlikud ka metsikud koerlased, sh hundid, rebased, kährikud, šaakalid, kärplased, haigust on leitud ka ebatüüpilistel loomaliikidel.
Nakkusallikaks on haiged loomad, kes eritavad viirust keskkonda juba haiguse peiteperioodil ning eritumine võib jätkuda mitme kuu jooksul pärast läbipõdemist. Viiruse eritumine toimub silma- ja ninanõrega, uriini ja roojaga.
Viirus levib õhu või toidu kaudu. Keskkonda sattudes ei püsi kaua eluvõimelisena.
Koerte katk on levinud kogu maailmas, mitmetes Euroopa riikides endeemiliselt. Eestis on haigust esinenud aeg-ajalt. Harjumaal ja Tartumaal on haigust diagnoositud 2019. aasta lõpul ning 2020. aasta alguses leitud koerte katku viirust hukkunud rebastel.
Koeraomanikel on oma lemmikutel võimalik haigust ära hoida regulaarse vaktsineerimisega.
Haigustunnused
Haigus võib kulgeda ägedalt, alaägedalt või krooniliselt. Haigustunnused on varieeruvad. Sõltuvalt viirustüvest ja peremeeslooma organismi vastuvõtlikkusest eristatakse kopsu-, soole-, närvi või segavormi.
Esmased haigustunnused võivad avalduda 3-6 päeva pärast nakatumist kerge temperatuuri tõusuga, mis võib jääda märkamata, ning millega võivad kaasneda konjunktiviit ja nohu.
Teised sümptomid, mis esinevad ägeda haiguse korral on köha, kõhulahtisus, oksendamine, isutus, veetustumine ja kõhnumine. Haiguse kulgu mõjutavad oluliselt sekundaarsed infektsioonid.
Neuroloogilised sümptomid võivad areneda süsteemsest haigestumisest nädalaid või kuid hiljem ning kahjustused võivad olla pöördumatud.
Närvivormi korral esinevad:
paiksed lihastõmblused;
krambid, süljeeritus, mälumisliigutused;
ringliikumine;
pea raputamine;
silmatõmblused;
osaline või täielik halvatus.
Kopsuvorm- kopsupõletik.
Soolevorm- oksendamine ja kõhulahtisus.
Nahavorm- ninapeegli ja käpapadjandite hüperkeratoos, villiline lööve.
Patoloogilised muutused
Varieeruvad sõltuvalt haiguse vormist. Tüümuse atroofia noortel loomadel, hambaemaili kahjustused.
Diferentsiaaldiagnoos
Kennelköha
Kõhulahtisust põhjustavad bakterid, viirused ja ainuraksed.
Leptospiroos
Marutaud
Aujeszki tõbi
Bakteriaalne meningiit
Koerte nakkav hepatiit
Laboratoorne diagnoosimine
Uurimismaterjali valik erineb sõltuvalt haiguse vormist:
tserebrospinaalvedelik (CSF), silma- ja ninanõre, sülg, uriin, roe.
Nii ägeda kui kroonilise vormi korral sobib täisveri (EDTA veri).
Närvivormi korral EDTA veri + CSF.
Post mortem: koeproovid (lümfisõlmed, põrn, kops, neerud, aju) – sõltuvalt kliinilistest tunnustest võtta erinevaid koeproove.
