Harju Maakohus mõistis Artur Seppa süüdi tagastusnõude suurendamise eesmärgil maksuhaldurile valeandmete esitamises ja tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamises. Kohus karistas A. Seppat 2 aasta, 2 kuu ja 23 päevase vangistusega ning määras talle lisakaristusena 2 aasta ja 6 kuu pikkuse ettevõtluskeelu.
Samuti rahuldas kohus maksu- ja tolliameti avalik-õigusliku nõude, mille alusel peab A. Seppa tasuma maksu- ja tolliametile ligikaudu 190 000 eurot. Karistuse mõistmisel võttis kohus arvesse, et A. Seppat on varasemalt kriminaalkorras karistatud nii Eestis kui ka välisriikides, mis näitab, et varasemad karistused pole omanud positiivset mõju süüdistatava õiguskuulekusele.
„Selles kohtuasjas polnud vaidluse kese niivõrd süüküsimusel, vaid selles, et millise karistuse peaks kohus A. Seppale mõistma, kui ta tunnistatakse süüdi neis etteheidetavates tegudes. Eriti, et ka süüdistatav ise tunnistas kohtumenetluse käigus enamikes episoodides enda süüd,“ ütles majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Sirle Melk.
„Seega oleme rahul, et Harju Maakohus rahuldas täiel määral prokuratuuri karistustaotluse ja mõistis A. Seppale lisaks reaalsele vanglakaristusele lisakaristusena ettevõtluskeelu,“ lisas Sirle Melk. Tema hinnangul andis Harju Maakohus tänase süüdimõistva otsusega mõista, et valeandmete esitamine riigile ja seeläbi alusetult maksumaksjalt raha saamine on vastuvõetamatu.
„Loodetavasti aitab see karistus süüdistataval tulevikus ettevõtlusse ausamalt suhtuda. Lisaks kinnitab tänane kohtuotsus ka teistele ettevõtjatele, et maksuandmetega manipuleerimine ei kuulu Eesti ettevõtluskultuuri, kuna taoline maksuandmeid puudutav rehepaplus õõnestab Eesti maksusüsteemi üldist toimimist,“ ütles juhtivprokurör Sirle Melk.
Süüdistuse ülevaade
Majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuuri esitatud süüdistuse kohaselt asus A. Seppa aastatel 2017 kuni 2023 kokku 14 äriühingu juhatuse liikmeks ja ta hakkas neid äriühinguid kasutama maksupettuse skeemis. Kohtueelse menetluse käigus selgus, et A. Seppa hakkas tagantjärele muutuma nende äriühingute maksudeklaratsioonide andmeid esitades uued valeandmeid sisaldavad deklaratsioonid. Selliselt esitas A. Seppa ajavahemikul aprill 2021 kuni märts 2024 maksuhaldurile valeandmeid äriühingute 2020-2022.a tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonide (edaspidi TSD) lisadel 1 eesmärgiga suurendada tagastusnõuet.
Nii deklareeris süüdistatav nimetatud äriühingute TSD lisadel 1 palgamakseid ja kinni peetud tulumaksu füüsilistele isikutele, kes tegelikkuses neis äriühingutes ei töötanud, neid ei olnud registreeritud töötajate registris ning tegelikkuses neile palka ei makstud ega peetud kinni ka tulumaksu.
Seejärel esitasid füüsilised isikud A. Seppa juhendamisel valeandmeid enda füüsilise isiku tuludeklaratsioonidel, deklareerides töötamist ja palga saamist A. Seppa kontrolli all olevatest äriühingutest, mille tulemusel tekkis neil alusetult õigus tulumaksutagastusele.
Fiktiivsed töötajad valis A. Seppa oma tutvusringkonnast eeldusel, et need inimesed poleks konkreetsete aastate jooksul töötanud või omanud ametlikku sissetulekut. A. Seppa väitis neile, et tegemist on kerge ja seadusliku rahateenimise võimalusega. Vastavalt A. Seppa plaanile maksid need inimesed osa (kuni 50 %) tagastatud summast A. Seppale tema teenuse eest. Kokku on sellise tegevuse tulemusel suurendatud alusetult tagastusnõuet summas 194 118,43 eurot.
Lisaks kasutas A. Seppa kolme äriühingu nimel valeandmete esitamiseks teistele inimestele kuulunud ID-kaarte. Süüdistuse kohaselt kasutas A. Seppa teise isiku nimele väljaantud tähtsat isiklikku dokumenti eesmärgiga omandada õigusi, mis kvalifitseerub tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamisena.
Harju Maakohtu otsus pole jõustunud
