Head õpetajad, koolijuhid, tugispetsialistid ja õppejõud. Hea hariduseusku rahvas!
Täna, siin teie ees seismine on korraga nii rõõm ja au kui vastutus. Aga eelkõige tekitab see aukartust.
Me elame ajal, mil kriisist on saanud igapäevane tegelikkus. Palju muu kõrval on covid toonud esile ka meie haridussüsteemi nii tugevused kui nõrkused. Aga – joonistanud selgelt välja sellegi, kui oluline roll on ühiskonnas õpetajal kui eeskujul.
Kui tavaliselt on meil elus plaanid A ja B, siis nüüd peame olema valmis ka plaanideks C ja D. Oleme näinud, kui tihti tuleb käiku lasta just need varuplaanid, sest olud võivad muutuda erakordse kiirusega. Väga kiiresti suutsid meie õpetajad õppida selgeks videotundide andmise ja digiõppekeskkondade kasutamise. Kui esimese laine ajal suutsid seda vähesed, siis teise laine ajal juba paljud.
Mul on heameel tõdeda, et õpetajad on kogu ühiskonnale olnud eeskujuks kui kiired ja loomingulised kohanejad, esiõppijad ja loovate lahenduste leidjad. Mõistes oma rolli ja vastutust ühiskonna ees on õpetajad olnud ka eesrindlikud vaktsineerijad. Tänu sellele saavad meie koolid olla turvalisemalt avatud. Olgem uhked, et ka selles on õpetajad kogu ühiskonnale eeskujuks.
Õpetaja kandvat rolli ühiskonnas on märgatud ja sellest on saadud inspiratsiooni. Ei juhtunud niisama, et tänavu, keset keerulist Covid-kriisi-aega tahtis rekordarv noori minna õppima just õpetajaks.
Õpetajate tööelus on praegu kõike rohkem. Rohkem õppimises tuge vajavaid õpilasi, rohkem vaimse tervise muredega lapsi, rohkem koostööd kolleegide ja lapsevanematega, rohkem kohanemist ja paraku teinekord ka segadust.
Me teame, et õige õpetaja annab endast alati parima – mõtlemata oludele, võimalustele või iseenda heaolule. Alles hiljuti kuulsin üht õpetajat rääkimas oma hirmu- unenägusid külastavast süütundest, et midagi on jäänud ikka tegemata, ütlemata, märkamata. See on loomulik, aga mitte normaalne.
Õpetaja tass peab olema täis. Väsinud õpetajalt ei saa oodata märkamist, kurnatud õpetaja ei jaksa inspireerida. Meie kõigi roll, kes me oleme õpetajate kõrval – koolijuhi, haridusametniku, lapsevanema, sõbra või kolleegina – on märgata õpetaja ootusi, vajadusi ja soove ning hoida tema tass nii täis kui vähegi võimalik. Ka õpetaja võimetel on piirid.
Õpetajad teavad hea sõna jõudu. Jagades saavad headus, tarkus, rõõm ja ilu jõudu juurde. Kõik algab meie igapäevastest otsustest, tegudest ja valikutest, meist endist. Näiteks – kas ainult mõelda hästi või öelda tunnustavad sõnad ka otse silma vaadates välja. See on meie valik.
Hariduspreemiatele esitati tänavu 13 kategoorias üle 1500 kandidaadi. Ma tänan kõiki, kes märkasid ja mitte ainult et märkasid – ka tegutsesid, et parimatest parimad saaksid tunnustatud. Aitäh teile!
Aitäh, et olete valinud maailma paremaks muutmisel võimalikest parima töö – õpetaja ameti.
Eestimaa õpib ja tänab teid!
