Haridus- ja teadusministeeriumis (HTM) on kaalumine mõte siduda põhikooli lõpetamine eksamitulemusest lahti, kuid emakeeleõpetajate seltsi hinnangul pole vaja selgitada tulemusi ekseta õpilase arengust adekvaatset pilti anda, vahendab ERR-i uudisteportaali.
HTM otsib päevas, kuidas koroonapiirangutest hariduse harrastamine tagantjärgi siluda. Selle tarbeks valmistatakse ette ette nähtud tasandusplaani.
“Selle, et liikuda oma haridusteel edasi, mis on oluline aidata neid neid suunas, kus eelmine õppeaasta lõpuga ja selle õppeaastaga on mingi mahajäämus, kus õpilane kasvõi mingist teemast ei ole aru saanud kaugestõppe vormis. Siis kõige enam on olemas see vastus,” näitab HTM-i välishindamise osakonna juhataja Kristin Hollo.
Täpset ülevaadet sellest, kui kehvasti koroonaaeg õpilastele mõjus, ministeeriumil veel pole. Hollo selgitab pilti saabuda siis, kui tehtud on kevadised eksamid ja sügisesed riiklikud tasemetööd.
Aga kõige kiiremini otsustamiseks on vaja küsimust, kuidas eelseisvad eksamid üldse korraldada. Arutelud puudutavad peamiselt põhikooli lõpueksameid. Nimelt peab põhikooli lõpetamiseks kõigil eksamitel olema vähemalt kolm tulu, selle jaoks tuleb koguda ühendatud eksamil antavatest punktidest.
“Lõpetamise tingimused kindlasti meie jaoks üks arutelu ja mõtlemise koht sellel aastal. Me ei ole siin veel lõplik plaani ja ettepanekuga välja tulnud. Me praegu arutame seda oma erinevat pead partneritega,” ütles Hollo.
Ministeeriumi koosolekutel on kõlanud mõte, et põhikooli lõpetamiseks vajaliku lävendi abil saab allapoole lasta, mõne versiooni korral piisaks põhikooli lõpetamiseks ka lihtsalt eksamile koha ilmumisest. Hollo ütles, et lahenduste otsimisel tuleb arvestada ka õpilaste stressitasemega.
“Milline on olnud see õppeaasta õpilaste vaatas. Kindlasti on see vastutulemine ja paindlikkus kui väga oluline argumendina laual hoida neid otsuseid tehes. Teisest küljest on kindlasti lauale jälle õpetajate välja toodud olulised asjaolud, mis peavad kindlasti piigid olema, kui näha pingutuse koht, mis on seal pitseri hariduseeme lõpus, “lausus haridusametnik.
Eesti emakeeleõpetajate seltsi juht Kaja Sarapuu tuletas meelde, et eksam pole mõeldud õpilaste taseme hindamiseks, vaid eksam on ka ise oluline õppimise osa.
“Just eksam on see, mis annab arenguks vajaliku pingutuse. Toetab selle pingutuse tegemist.”
Lisaks usub Sarapuu, et kui eksamist ei sõltu enam põhikooli lõpetamine või eksami roll selles langeb, ei ole enam õpilaste arengust adekvaatset pilti saada. Teisiti öeldes, õpilased ei pea eksamil kõigest pingutada.
“Me ei saa väga eeldada, et õpilane on nii teadlik, et ta tuleb eksamile ja teeb selle väga hästi ka siis, kui sellest ei midagi ei sõltu. Kui sportlased võistlevad omavahel, siis nad tahavad saada kõigepealt, teise või kolmanda koha. Keegi ei tule ju sinna kaotama. “
Kristin Hollo jälle märkis, et õpilasel võiks olla ka endal soov oma tasemest ülevaadet saada ja seda ilma üleliigse stressita.
“Kui me räägime kasvõi PISA-uuringutest, mis on rahvusvaheliselt väga tunnustatud, siis see on ka see, mis pole õpilastele mõeldud väga kõrgetele panustele. See ei ole otsusta õpilase jaoks, kas ta jätkab või kas ta lõpetab. Ja samas terve maailm neid lugesid. “
Hollo tõdes, et olgu ministeeriumi valik mis tahes, mis on kiire.
“Kui mulle tahame teha mingeid erisusi, siis tuleb neid muuta vaja seadustesse, st mulle tippude seadusandjale tegema ka omalt poolt ettepanekud.”
