Viimasel nädalal ületas vähemalt üks kord vaktsineeritud inimeste osakaal nakatunute hulgas vaktsineerimata inimeste oma, siis haiglaravi vajavatest inimestest kolm neljandikku on vaktsineerimata.
Terviseameti epiidülevaate kohaselt oli viimase 14 päeva haigestumus stabiilne Järvamaal ning langustrendis Ida-Virumaal, kuid kõikides teistes maakondades keskmiselt 30 protsendi võrra kasvutrendis.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on endiselt tugevas kasvutrendis ja oli kolmapäeva hommikul 912,88 (nädal varem 667,51).
Nakatumiskordaja R on tõusnud 1,2 peale. Kui eelmisel nädalal Lääne regioonis R langes, siis sel nädalal on see taas tõusule pööranud.
Seoses üha suureneva vaktsineeritud inimeste hulgaga on koroonaviirusega nakatunute hulgas üha suurema osakaaluga just vaktsineeritud inimesed. Viimastel nädalatel on osakaalud võrdsustunud.
Keskmine hospitaliseeritute arv erilist tõusu ei näita
Prognoosi kohaselt võib sel nädalal oodata umbes 9000 nakatunut nädalas. Terviseamet peab tõenäoliseks haigestumise veelgi kiirenevat kasvu.
Hospitaliseerimist arvestava riskimaatriksi järgi on koroonaviiruse leviku riskitase Eestis praegu kõrgel ehk oranžil tasemel ning järgmisel nädalal tõuseb see väga kõrgele.
Küll aga on see põhjustatud suurest nakatunute arvust ja haiglaravi vajadusest lähtuvalt on riskitase kollane ehk keskmine.
Suurim haigestumine on liikunud koolilastelt noorte hulka
Möödunud nädalal võrreldes üle-eelmise nädalaga on haigestumine jätkuvalt kasvamas. Haigestumine kasvas kõigis vanuserühmades, välja arvatud 10–14- ja üle 80-aastaste hulgas.
Suurim oli kasv 70–74-aastaste hulgas (73 protsenti), 60–64-aastaste hulgas (59 protsenti), 40–44-aastaste hulgas (56 protsenti) ja 25–29-aastaste hulgas (56 protsenti).
Haigestunute arvu langus oli suurim 10–14-aastaste hulgas, kus see langes 28 protsenti.
Suurim on haigestumus 100 000 elaniku kohta 20–24-aastaste hulgas, ehk on liikunud koolilastelt noorte hulka.
Võrreldes üle-eelmise nädalaga suurenes nakatumine perekonnas (49 protsendilt 60-le) ning välismaal (8,3 protsendilt 10,2-le).
Muutunud ei ole nakatumise osakaal tutvusringis (endiselt seitse protsenti) ning seoses meelelahutuse ja huvitegevusega (kaks protsenti).
Nakatumine on vähenenud laste- ja õppeasutustes (9,6 protsendilt 2,2-le), töökohtadel (7,2 protsendilt viiele) ja tervishoiu- ja hoolekandeasutustes (1,5 protsendilt ühele)
Nakatumiskoht jäi teadmata 600 juhul ehk sarnaselt viimaste nädalatega ligikaudu kümnendikul kõigist nakatumisjuhtudest.
Omikroni tüve juhud moodustavad üle kahe kolmandiku kõigist nakkusjuhtudest
Eelmisel nädalal moodustas omikroni kahtlusega proovide hulk umbes 71 protsenti kõikidest genotüpiseeritud proovidest (nädal varem 45 protsenti).
90 protsenti omikroni tüvega nakatunutest on nakatunud siseriiklikult. 43 protsenti nakatunutest on seotud Tartumaa erinevate kolletega, kus üld- ja huviharidusel on levikule oluline mõju. 39 protsenti juhtudest pärinevad Harjumaalt.
Lapsed (0–19 aastat) nakatusid peamiselt perekonnas (70 protsenti, nädal varem 50 protsenti) ja õppe- ja lasteasutustes (10 protsenti, nädal varem 32 protsenti). Nakatumispaik jäi teadmata viiel protsendil juhtudest.
Tööealised (20–69 aastat) nakatusid peamiselt kodus (57 protsenti, nädal varem 48 protsenti) ja tööl (seitse protsenti, nädal varem 11 protsenti). Nakatumispaik jäi teadmata 14 protsendil juhtudest.
Eakad (üle 70 aasta) nakatusid peamiselt perekonnas (50 protsenti, nädal varem 46 protsenti), tervishoiu- ja hoolekandeasutustes (langus 15 protsendilt 13 protsendini). Nakatumispaik jäi teadmata 21 protsendil juhtudest.
Eelmisel nädalal nakatus 24 (üle-eelmisel nädalal 26) hoolekandeasutuse elanikku. Kümme elanikku hospitaliseeriti ning surmajuhtumeid oli üks: vaktsineerimata 88-aastane.
Reisimisega sissetoodud juhtude arv kasvab iga nädalaga
Registreeriti 498 (nädal varem 346) teistest riikidest sisse toodud haigusjuhtu, mille osakaal moodustas 10,2 (nädal varem 8,3) protsenti nakatumistest ja millel on olemas andmeid nakatumispaiga kohta. Viimastel nädalatel on sissetoodud juhtude osakaal pidevalt suurenenud.
Sissetoodud haigusjuhud olid seotud reisimisega 37 (üle-eelmisel nädalal 42) riigis. Kõige rohkem haigusjuhte toodi sisse reisimisega Soomes (172 juhtu, nädal varem 106), Egiptuses (41 juhtu, nädal varem 22), Suurbritannias (38 juhtu, nädal varem 37) ja Rootsis (37 juhtu, nädal varem 18).
Üle kümne juhu on registreeritud veel seoses reisimisega Hispaanias, Itaalias, USA-s, Tansaanias ja Prantsusmaal.
Haiglaravile satuvad endiselt peamiselt vaktsineerimata inimesed
3. jaanuari seisuga oli haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus 68 aastat. 60-aastaste ja vanemate isikute osakaal haiglaravil olevatest patsientidest on langenud 79,2 protsendilt 75,4 protsendile.
Võrreldes üle-eelmise nädalaga vähenes haiglaravi vajavate üle 60-aastaste isikute osakaal ja suurenes haiglaravi vajanud patsientide osakaal vanuserühmades 20–37 ja 50–59.
Eelmisel nädalal hospitaliseeriti 192 haiget (nädal varem 180). Haiglaravil olevatest patsientidest veidi alla poole moodustavad üle 70-aastased.
Eelmisel nädalal suri 23 inimest (nädal varem 29) vanuses 61–96 aastat, keskmine vanus oli 79,8 aastat. Neist olid vaktsineerimata 18 inimest (82,6 protsenti), ühel inimesel oli vaktsineerimiskuur pooleli.
Vaktsineerimise kuur oli lõpetatud neljal inimesel vanuses 66, 78, 79 ja 96, kes olid vaktsineeritud Pfizeri vaktsiiniga.
Eelmisel nädalal manustati 26 388 doosi vaktsiini, mida on pea kolmandiku võrra vähem kui üle-eelmisel nädalal (27 285 doosi).
Lõpetatud vaktsineerimiskuuriga inimestest on saanud ühe lisa- või tõhustusdoosi 282 019 (nädal varem 271 488) inimest ja kaks lisa- või tõhustusdoosi saanud 348 (nädal varem 245) inimest.
Täiskasvanute hõlmatus vaktsiiniga on 74,17 protsenti ja üle 60-aastaste hõlmatus 79,17 protsenti.
Err.ee
