Haapsalus viskas naine kassi viiendalt korruselt alla!

Mis juhtus? Ei midagi erilist. Naabrid nägid, et naine viskas kassi viienda korruse rõdult alla. Omanik ise väidab, et “kukkus”. See juba tal väidetavalt teine kiisu, kes end sodiks kukub.

Kes? Ei tohi vist enam öelda? Kus? Parem on ka selle koha pealt suu kinni hoida. Uus aeg toob kaasa uued tavad – vaikivad tavad.

“Sinusugused ei lase enam loomapiinajatest ka kirjutada! Seni oli avalik hukkamõist vast ainuke karistus, mis nad said!”, ütlesin eile vandeadvokaat Robert Sarvele.

“Tohib ikka kirjutada, aga sa kirjuta õieti!”, vastas ta.

“Olen seda õppinud ja kirjutangi, aga ikka ei sobi. Ükskõik, mida ja kuidas ma kirjutan, alati on õiguslik riive – su kliendid tahavad, et ma vaikiksin. Ma olen üsna otse ja omadega loomade eest seisnud ja kui nüüd pean “õieti” kirjutama ehk loomapiinajaid varjama hakkama, siis on targem käega lüüa või põranda alla minna.

“Pole vaja põranda alla minna kui õieti kirjutad!”

Midagi igatahes muutub ja hakkame siis peitust mängima. Läheme põranda alla ja kodulehtedelt ning mu blogist saab edaspidi vaid poliitkorrektset häma lugeda. Õnneks mulle tundmatud inimesed lubasid lähiajal lahenduse välja pakkuda. Kirjutan siis õieti ja korralikult:

“Üleeile õhtul märkasid ühe Euroopa põhjaosas asuva riigi elanikud kuidas nende nimetu naaber, kes meenutas naissoost isikut oma kassi meenutava lemmiklooma rõdult alla viskas. Kiisu toimetati Loomapäästegrupi vabatahtlike poolt Tallinnasse Loomade Kiirabi Kliinikusse. Delikaatsetele isikuandmetele viidates pole lubatud ilma omaniku loata kiisu tervislikust seisundist rääkida. Politsei käis sündmuskohal ja rääkis nii tunnistajate kui kassiomanikuga. Kas juhtumit hakatakse ka põhjalikumalt uurima, pole täna veel teada.”

Väheke pekkis on selle kiisuga ja nüüd pean mina otsustama kas võtame peaaegu ilmavõimatu ja väga kalli ravi ette või suigatame ta igavesele unele. Iga juhuks veel mainin, et mind kohtu ette ei taritaks:

“Kass on süüdi, omanik mitte, naabrid valetavad! Kass on süüdi, omanik mitte, naabrid valetavad!

Ahh minge pekki oma uute inimest kaitsvate nõudmistega. Haapsalu oli taas see linn, kus järjekordne kiisu ette jäi ja asi juhtus Tamme tänavas majas number 17. Ljudmilla Kotova on see nimi, mis tuleks meelde jätta. Pärast eelmise kiisu lõppu tõi poeg emmele kohe uue. Nüüd lendas ka too alla. Kuidas tasud memme vaeva? Vii talle taas uus (lend)kass – las kallis emmeke lustib!

Ära veel kohe tegelikult vii – äkki saame ta siiski terveks ravida ja siis saate tagasi. Seadus käseb anda – tahate te ikka vigast kassi või kõlbavad vaid terved ja tuttuued?

Kass muidugi teab täpselt, mis toimus ja ta ka räägib meile kuid kahjuks täna veel ei mõista me ta juttu. Ühest saame aru aga ka kurblikku mjägumist mõistmata – purunenud vaagen ja tükkideks kistud liigeste sidemed teevad kuratlikku valu. Kohtus ei maksa seda muidugist rääkida, sest need tüübid elavad omade reeglite ja mõistmiste järgi …….