Koostöös 10 riigi 14 teenistusega, ühisoperatsioonis Toy Soldier, tuvastas kaitsepolitsei, et Venemaa Föderatsiooni Kindralstaabi Peavalitsuse (GRU) alluvuses olev sõjaväeosa 29155 on loonud kübervõimekuse ning alates 2020. aastast sooritanud küberründeid nii Ukraina kui ka NATO ja EL-i riikide, sealhulgas Eesti vastu.
Keskkriminaalpolitsei on Riigiprokuratuuri juhtimisel viinud läbi kriminaalmenetluse, milles tuvastati, et sama üksus pani 2020. aastal toime rünnakuid Eesti riigiasutuste vastu. Kriminaalmenetluse käigus tuvastati kolm GRU ohvitseri, keda on alust rünnakutes kahtlustada: Yuri Denisov, Nikolay Korchagin ja Vitali Shevchenko.
„Esimesed niidiotsad ja kahtlustatava tuvastasime juba uurimise varajases etapis, mis võimaldas meil koostöös teiste ametkondadega tõkestada suurema kahju ja leviku,“ rääkis küberkuritegude büroo juht Ago Ambur.
Riigiprokuratuur taotles Harju maakohtult kolme Eesti rünnakutega seotud kahtlustatava vahistamist. Harju maakohus nõustus taotlustega ja andis välja tagaselja vahistamismäärused.
Riigiprokurör Vahur Verte sõnul on kolm meest kuulutatud vahistamismääruste alusel rahvusvaheliselt tagaotsitavaks. „Kuigi kahtlustatavad asuvad praegu teadaolevalt Venemaal, tähendavad rahvusvaheline tagaotsimine ja vahistamismäärused seda, et Venemaalt välja reisides saadab neid reaalne oht, et mõni riik peab nad kinni ja annab Eestile kohtu alla andmiseks välja,“ ütles riigiprokurör Vahur Verte.
Kaitsepolitsei jagas rahvusvaheliste partneritega ühisoperatsioonis, nimega Toy Soldier, vastastikku olulist infot, mis meie ja partnerite teavet täiendas. Eriti osas, mis puudutab ründe korraldanud küberüksust. Ka Eestis tuvastatud kahtlustatavate eest on USA välja pannud 10 miljoni USD suuruse pearaha.
GRU 29155 sõjaväeüksus on vastutav riigipöördekatse, sabotaaži- ja diversioonioperatsioonide ning mõrvakatsete eest Euroopas. Vene Föderatsiooni eesmärk on lõhkuda ja ümber kujundada Euroopa julgeolekuarhitektuur ja reeglitel põhinev maailmakord ning taastada mõjusfääride poliitika. See tõttu kujutab GRU sõjaväeüksuse alla loodud küberründevõimekus ohtu Eesti riiklikule julgeolekule.
„Küberoperatsioonid nii sabotaažiks, luureandmete hankimiseks või infooperatsioonide läbiviimiseks on Vene Föderatsiooni sõjalise doktriini järgi oluline hübriidsõja komponent. Kaitseme Eesti riiklikku julgeolekut ka küberruumis ja paljastame lisaks füüsilistele spioonidele ka küberluurajad,“ kommenteeris kaitsepolitsei peadirektor Margo Palloson.
29155 on jätkanud Eesti riigivõrkude ja teiste riikide vastast tegevust. Tänu KKP, KAPO ja RIA (CERT-EE) koostööle küberturvalisuse tagamisel on õnnestunud ründed tuvastada ja tõkestada.
Riigi küberturvalisuse tagab järjepidev töö nii inimesest kui ka süsteemidest sõltuvate haavatavuste tuvastamisel ja parandamisel. See on süsteemide kaasajastamine, rutiinne turvaaukude likvideerimine, eraldatud võrkude kasutamine ning mitmetasandiline autentimine.
2020. aasta novembris tabasid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ja välisministeeriumi küberrünnakud. Kurjategijad pääsesid ligi serveritele, ent mitte riigisaladustele.
Eesti omistas esmakordselt, välisministeeriumi juhtimisel, need küberrünnakud GRUle: https://vm.ee/uudised/eesti-omistas-esimest-korda-riigivastased-kuberrunnakud-kuriteo-toimepanijatele-kelleks
Ameerika Ühendriikide avaldus: https://www.justice.gov/live
