106 aastat on Eesti naistel olnud valimisõigus – see vabadus on puudutanud vaid umbes nelja põlvkonda. Hind, mis selle õiguse eest makstud on, pole olnud odav – seetõttu ei tohi ka seda õigust kergekäeliselt maha pillata või tühiseks pidada. Kuigi statistika näitab, et naised käivad usinamalt valimas, on seadused sageli naisi mittearvestavad või lausa vaenulikud. Ütles ju Tartu esipoetess Kristiina Ehingi tabavalt, et möödunud aasta oli naiste jaoks hundiseaduste aasta.
Fakt on see, et ebavõrdsust meeste ja naiste vahel leidub pea igas eluvaldkonnas – olgu selleks siis jätkuvalt Euroopa suurim palgalõhe, naiste vähene esindatus esinduskogudes (ka parlamendis on meil ju vaid veerandijagu naisi), vanemliku koormuse ebavõrdne jaotus või eakate naistete vaesusrisk.Ideaalses maailmas võetakse mõlema soo olukorda, huve, kogemusi ja vajadusi poliitika planeerimisel ja rakendamisel süstemaatiliselt arvesse, ent Eestis kohtame jätkuvalt naisi halvustavaid, pisendavaid või tõrjuvaid hoiakuid.
Nutikas valija vajab plaani
Hääletamiseks ei pea olema ekspert, ent peab teadma paari lihtsat tõde. Esiteks, mehi valitakse igal juhul – poliitika on ajalooliselt kippunud olema maskuliinne ja paraku ka misogüünne valdkond, ent see ei peaks ega tohiks nõnda jätkuda ja naistel on selle trendi murdmisel suur roll.
Vaata hoolega, kes kandideerivad Sinu piirkonnas, kuidas on moodustatud valimisnimekiri, kas selle eesotsas on naisi, kas naiskandidaadid on meestega ühtlaselt jaotunud, kui suure osakaalu nimekirjast nad moodustavad – see näitab seda, kuivõrd erakonnale, kelle poolt plaanid häält anda, soolised teemad üldse korda lähevad ja milline tundlikkuse tase erakonnal selles küsimuses on. Hääletada tuleks selle kandidaadi poolt, kes just Sinu huvide eest kõige tõenäolisemalt seisab ja see ei pruugi olla kõige suurema ja läikivama reklaamtahvli peal olev hall ülikond, vaid inimene, kes empaatiliselt suudab enim samastuda just Sinu probleemidega.
Eeskujusid ei saa alahinnata
Kui naised annaksid hääle oma sookaaslastele, oleks meil Eestis ka edaspidi suurema tõenäosusega peaminister või president naine ning uus põlvkond tüdrukuid kasvaks üles eeskujuga, kelle moodi nad oskaksid tahta olla. Eeskujusid ei saa alahinnata ja miks mitte soovida oma tütardele võrdsemat ja võimalusterohkemat tulevikku!
Eveliis Padar, sotsioloog, SDE kandidaat Tartu linnas
