Euroopa Liidu riigid peavad valmistuma 2023. aastal veel kuni nelja miljoni Ukraina pagulase vastuvõtmiseks, prognoosib Rahvusvahelise rändepoliitika arendamiskeskus (ICMPD).
Prognoos on osa aruandest Migration Outlook 2023, mille ICMPD avaldas eile kolmapäeval, 18. jaanuaril, vahendab Euractiv.
Umbes 4,9 miljonit ukrainlast registreerus ELi ajutise kaitse kava või sarnaste skeemide alusel teistes Euroopa riikides pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse mullu veebruaris.
Rände mõttekoja hinnangul aga vajab riigis kiiresti humanitaarabi 18 miljonit ukrainlast, mistõttu võib sel aastal EL-i siseneda veel neli miljonit inimest.
Sel aastal EL-i Ministrite Nõukogu eesistujariigiks olevate Rootsi ja Hispaania valitsused on mõlemad oma kuuekuulise ametiaja jooksul seadnud rändekontrolli oma prioriteediks.
Tõenäoliselt keskendub see rände- ja varjupaigapaktis kokkuleppele jõudmisele ja selle rakendamisele, järgides nn rände tegevuskava, milles ELi asutused ja diplomaadid eelmise aasta septembris mitteametlikult kokku leppisid. See on rändealaste õigusaktide kogu, mille ELi institutsioonid kohustusid sõlmima enne käesoleva mandaadi lõppu.
Vaatamata sellele, et ränne, eelkõige Aafrikast on jätkuvalt oluline ELi ja riikliku tasandi poliitilises arutelus, vähenes Põhja-Aafrikast Hispaaniasse saabuvate dokumentideta rändajate arv 2022. aastal tegelikult enam kui 20 protsenti, mis viitab rände ulatuslikumale langusele nende hulgas, kes üritavad ületada Vahemerd.
Samuti on blokis erimeelsused küsimuses, kas pakkuda liberaalsemat viisarežiimi kolmandatele riikidele nagu Maroko ja Egiptus, mis on Põhja-Aafrikas piirivalve peamised murelapsed, ja mis suurendaks töö- ja üliõpilasviisade arvu.
Sammuga, mis võib pingeid ja survet EL-i piiridel suurendada, teatas Venemaa valitsus, et suurendab lendude arvu Põhja-Aafrikast ja Lähis-Idast Kaliningradi, Venemaa enklaavi Leedu ja Poola vahel.
ICMPD peadirektor Michael Spindelegger ütles, et kasvav partnerlussuhete arv ELi ja kolmandate riikide vahel on „väga positiivne areng, mis mõjutab ebaseadusliku rände algpõhjuseid, kuid pakub võimalusi lähteriikides ja seaduslikke teid ELi riikidesse”.
„Sellised partnerlussuhted ja konstruktiivne suhtumine viisarežiimidesse aitavad leevendada survet lõuna- ja idapoolsetele riikidele,” lisas ta.
eestinen.fi
