Täna avaldatud iga-aastase suplusvee aruande kohaselt vastas enamik Euroopa supluskohtadest 2022. aastal Euroopa Liidu kõige rangematele veekvaliteedi standarditele.
Vee kvaliteet rannikualadel, mis moodustavad kaks kolmandikku kõigist supluskohtadest, on üldiselt parem kui siseveekogude ja järvede oma. 2022. aastal oli 88,9% ELi rannikualade supelrandadest väga hea veekvaliteediga, samas kui siseveekogude supluskohtades oli see tulemus 79,3%.
Eestis mõõdeti suplusvee puhtust 65 supluskohas (nii mererannad kui siseveekogud), millest arvesse läks 62 supluskohas tehtud mõõtmise tulemus. Neist 42 on väga hea kvaliteediga, 16 hea, 3 piisava ning 1 halva kvaliteediga.
Loe teisi uudiseid SIIT
Kui 2022. aastal vastas 95% Küprose, Austria, Kreeka ja Horvaatia suplusveekogudest „väga heale“ kvaliteedistandardile, siis Eestis oli nii hea kvaliteediga vesi vaid 64,6% suplusveekogudest. Maltal, Bulgaarias, Rumeenias, Sloveenias ja Luksemburgis vastasid kõik hinnatud suplusveed 2022. aastal vähemalt piisava kvaliteedi miinimumstandardile.
Euroopas üldiselt on alates suplusvee direktiivi vastuvõtmisest 2006. aastal väga hea veekvaliteediga randade osakaal kasvanud ning püsinud viimastel aastatel rannikualadel 85–89% ja siseveekogudel 77–81% juures. 2022. aastal moodustas see 85,7% kõigist ELi suplusveekogudest. ELi suplusvee kvaliteedi miinimumstandardid olid täidetud 95,9 %-l kõigist suplusveekogudest.
Halva veekvaliteediga suplusvee osakaal on viimase kümne aasta jooksul vähenenud ja püsinud alates 2015. aastast stabiilsena. 2022. aastal moodustasid halva veekvaliteediga suplusveed ainult 1,5% kõigist suplusveekogudest ELis.
Aruande jaoks hinnati üle Euroopa 21 973 supluskohta. Siia kuulub supluskohti kõigis ELi liikmesriikides, Albaanias ja Šveitsis. Supluskohti tuleb jälgida neljal järjestikusel suplushooajal, enne kui nende veekvaliteeti võib pidada „väga heaks“, „heaks“, „piisavaks“ või „halvaks“.
