Sagedased metsatulekahjud, terviserikkeid tekitavad kuumalained, ohustatud energia- ja toidujulgeolek – selliseid ja veel kümneid riske toob värskes Euroopa kliimariskide hindamise aruandes (EUCRA) välja Euroopa Keskkonnaagentuur. EUCRA kohaselt on mitmed riskid juba saavutanud kriitilise taseme ning võivad ilma kiirete ja otsustavate meetmeteta muutuda reaalsuseks.
Kliimariskide hindamise aruanne tuvastas 36 peamist kliimariski, mille realiseerumise vältimiseks tuleb tegutseda kiiresti. Riskid mõjutavad pea kõiki eluvaldkondi toidust rahanduseni. Näiteks infrastruktuuri osas tuuakse välja, et sagedasemad ja äärmuslikud ilmastikunähtused suurendavad riske Euroopa ehitistele ja olulistele teenustele nagu energia, vesi ja transport.
„Kliimaseadust luuakse just selleks, et kliimamuutuste mõju vähendada ja juba toimuvate muutuste jaoks võimalikult hästi valmis olla. Näiteks on teada, et tõenäoliselt on sagenemas tormid – selleks peavad end valmis seadma nii Päästeamet, kohalikud omavalitsused kui ka kogukonnad ja üksikisikud. Loomulikult pingutame selle nimel, et oma kasvuhoonegaaside heidet vähendada ja seega kliimamuutusi pidurdada, aga selge on see, et muutused juba toimuvad, mis meie igapäevaelu mõjutavad,“ selgitas kliimaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas.
Kliimariskide aruanne annab mitmele riskile ka numbrilise hinnangu – näiteks hoiatatakse, et kuumalained võivad üle Euroopa põhjustada sadade tuhandete inimeste surma ja ainuüksi rannikualade üleujutused võivad tekitada iga-aastaselt triljoni euroni ulatuvaid majanduslikke kahjusid.
Kliimamuutuste mõju on piirkonniti erinev – näiteks Lõuna-Euroopat ohustavad eriti metsatulekahjud ning sagenevate põudade tõttu ka mõju põllumajandusele. Euroopa madalaid rannikualasid, sh mitmeid tiheda asustusega linnasid ohustavad aga hoopis erosioon ja soolase vee sissetung.
Aruanne ei käsitle kliimamuutuste mõjusid eraldiseisvatele riikidele, kuid varasemad uuringud on näidanud, et Eestit ohustavad näiteks suvised kuuma- ja põuaperioodid ning äärmuslikud vihmaperioodid, samuti tormide ja üleujutuste sagenemine. Nii värskes kui varasemates raportites toodud riskide maandamiseks on algatatud kliimaseaduse loomise protsess.
“Osa kliimamuutuseid mõjutab meid ka ringiga – näiteks muutused toidutootmises nii Eestis kui mujal maailmas, võivad mõjutada ka meie toidulauda. Samuti peame ilmselt ühel hetkel olema valmis nn kliimapõgenikeks, kelle kodu mujal piirkondades on muutunud elamiskõlbmatuks,” selgitas Klaas.
Euroopa keskkonnaagentuuri koostatud Kliimariskide hindamise raport avaneb uues vahekaardis on esimene omalaadne. Selle eesmärk on aidata prioriseerida poliitilisi valikuid kliimamuutustega kohanemiseks ja kliimatundlike valdkondade toetamiseks.
