Euroopa Liit uurib kiirkorras võimalusi, kuidas liikmesriigid saaksid ühiselt osta Ukraina abistamiseks laskemoona, pärast Kiievi hoiatusi, et tema väed vajavad kiiresti lisavarustust, rääkisid asjaga kursis olevad diplomaadid ja ametnikud.
Euroopa Liidu välisministrid peaksid homme esmaspäeval, 20. veebruaril Brüsselis toimuval kohtumisel arutama Kiievile hädasti vajalike 155-millimeetriste suurtükimürskude ühishanke ideed, vahendab Reuters.
ELi ametnike ja diplomaatide sõnul oleks ühine lähenemine tõhusam kui liikmesriikide poolt üksikute tellimuste esitamine. Suuremad tellimused aitaksid ka tööstusel investeerida lisavõimsusse, ütlesid nad.
„Praegu on tõesti aeg tootmist kiirendada ja suurendada selliste standardtoodete tootmist, mida Ukraina hädasti vajab,” ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen laupäeval Müncheni julgeolekukonverentsil.
Von der Leyen ütles hiljem, et on kindel, et olukorra kiireloomulisus veenab EL-i liikmesriike loobuma oma pikaajalisest eelistusest osta relvi riiklikul tasandil eraldi.
„Selles julmas sõjas, mille Venemaa vallandas Ukraina vastu, näeme, et suudame surve all mägesid liigutada,” ütles von der Leyen intervjuus Reutersile ja teistele uudisteorganisatsioonidele.
Ta lisas, et ühine relvaostmine võib sarnaneda ELi koroonavaktsiinide ostmisega.
Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ütles, et laskemoon on „kriitilise tähtsusega küsimus”, mida ta oli Müncheni konverentsil kaitsetööstuse juhtidega arutanud.
„Ma sain kinnituse – ja mul on konkreetsed numbrid – tootmise koguste kohta,” ütles Kuleba ajakirjanikele. „Küsimus on nende lepingute sõlmimises, rahastamises ja logistikas.”
Kuigi esmaspäeval otsuseid oodata ei ole, ütles EL-i diplomaat, et teadaanded tulevad tõenäolised lähipäevil, kuna Eesti tegi ettepaneku osta EL-i kaudu 155 mm laskemoona, mida kasutatakse suurtükisüsteemides, näiteks haubitsates.
Diplomaadi sõnul keskendub blokk sellele, kuidas tootmist hoogustada ja ühisoste rahastada.
Ühise hanke eesmärk oleks täiendada Kiievi liitlaste varusid, mis on pärast aastat kestnud lahingumoona tarnimist tõsiselt ammendatud, et aidata Ukrainal võidelda Venemaa sissetungi vastu.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles sel nädalal, et Ukraina kasutab suurtükimürske kiiremini kui tema liitlased suudavad neid praegu toota. Ukraina väed tulistavad 2000–7000 suurtükimürsku päevas, Venemaa aga 20 000–60 000, edastab Reuters.
EL-i kõrge ametnik ütles, et bloki välispoliitika juht Josep Borrell ja selle diplomaatiline teenistus peavad Eesti ettepanekut „potentsiaalselt väga heaks ideeks”.
Ametnikud ja diplomaadid ütlesid, et mingi raha tuleb tõenäoliselt Euroopa rahutagamisrahastust, mis on ELi sõjalise abi fond. See fond on juba heaks kiitnud 3,6 miljardi euro suuruse toetuse Ukrainale, kuid peamiselt EL-i liikmete poolt individuaalselt antud abi hüvitamise kaudu.
Euroopa Kaitseagentuur (EDA) osales 2014. aastal viie EL-i liikmesriigiga ühisel hankel tankitõrjerelvade laskemoona ostmiseks. See on pakkunud võimalust asuda juhtpositsioonile järjekordses laskemoona ostmisel.
„Oleme teinud liikmesriikidele ettepaneku, et saame tegutseda nende nimel erinevat tüüpi laskemoona soetamisel,” ütles EDA tegevjuht Jiri Sedivy.
Diplomaadid ja ametnikud ei täpsustanud, kui palju EL võib ühishangetele kulutada. Eesti pakkus välja, et tänavu võiks umbes 4 miljardi euro eest osta miljon 155 mm mürsku.
eestinen.fi
