Eile kohtusid Brüsselis Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrid. Arutati, mil viisil toetada Euroopa Liiduga liitumiskõnelusi alustanud Ukrainat ja Moldovat ning kuidas pärssida Venemaa ja Valgevene võimalusi liidu turgu destabiliseerida. Teine kohtumise oluline teema oli maapiirkondade elujõulisuse säilitamine.
Ukraina ja Moldova alustasid liitumiskõnelusi Euroopa Liiduga, mille käigus on oluline eesmärk seada sisse kahepoolne kaubavahetus. Eesti tervitas Ukraina ja Moldova liitumiskõneluste algust ning rõhutas, et Ukrainal on maailma toidujulgeoleku tagamisel oluline roll ning tähtis on jätkata Ukraina igakülgset toetamist ning pingutusi solidaarsuskoridoride toimimise parandamiseks Ukraina vilja ekspordiks.
Selleks, et pärssida Venemaa ja Valgevene võimalusi destabiliseerida liidu turgu ning võimalusi teenida raha Ukrainast varastatud viljaga, rakendusid 1. juulist kõrgendatud tollimaksud Venemaalt ja Valgevenest pärit teraviljale, õliseemnetele ja nendest valmistatud toodetele.
Kohtumise teine peamine teema puudutas maapiirkondade demograafiat. „Maapiirkondade rahvaarv väheneb üle Euroopa ning on keskmiselt vanem kui eeslinnade ja linnade elanikkond. Üle 65-aastaste elanike arv maapiirkondades kasvab ning noorema ja tööealise elanikkonna osakaal väheneb. Maapiirkonnad seisavad silmitsi selliste probleemidega, nagu rahvastiku vähenemine ja elanikkonna vananemine, piiratud transpordiühendused, tööpuudus ning vajakajäämised teenuste kättesaadavuses,“ selgitas välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Peeter Seestrand.
Euroopa põllumajandusministrid kinnitasid, et säilitamaks maapiirkondade atraktiivsust ja elujõulisust on Euroopa Liidu ühises põllumajanduspoliitikas vaja tugevat maaelu arengu sammast. Investeeringud aitavad kaasa põhiteenuste kättesaadavusele, majanduse mitmekesistamisele ja ärivõimaluste loomisele. Ühtekuuluvuspoliitika vahendid, nagu näiteks Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond ja Euroopa Sotsiaalfond+, toetavad investeeringuid maapiirkondades elavatesse inimestesse ja taristusse. LEADER-programmid ja kogukonna juhitud kohaliku arengu algatused mängivad siin veelgi olulisemat rolli. Põllumajandusministrid leidsid, et nende Euroopa Liidu ja liikmesriikide poliitikate vahel on vaja senisest suuremat koordineerimist ja sünergiat.
„Eesti väljendas seisukohta, et tähtis on toetada ettevõtlus- ja elukeskkonna arendamist maapiirkonnas selliselt, et need oleksid atraktiivsed noortele peredele ja kõrge kompetentsiga spetsialistidele. Kõigi liidu poliitikate ja fondide välja töötamisel tuleks arvesse võtta maaeluga arvestamise põhimõttega, mis tagab, et poliitikameetmete kujundamisel arvestatakse maapiirkondades elavate inimeste ja ettevõtete vajadustega,“ lisas Seestrand.
