Rohkem kui kuu aega kütab Eestis kirgi sigade Aafrika katk. Nakatud on mitmeid farme, murelikud on nii loomapidajad kui tarbijad. Kolm antud valdkonna tunnustatud eksperti vastavad kõige põletavamatele küsimustele.
Vastab Eesti Maaülikooli professor Arvo Viltrop
Miks ei ravita ega vaktsineerita sigade Aafrika katku vastu?
SAKile ei ole ravi ning puudub ka tõhus ja samas ohutu vaktsiin. Vaktsiini väljatöötamisega tegelevad juba aastaid mitmed teadlaste rühmad üle terve maailma. Viimastel aastatel on Hiinas ja Vietnamis vaktsiine kasutatud, kuid need ei ole osutunud ei piisavalt tõhusaks ega ka ohutuks. Vaktsiiniviirus on hoopis hübridiseerunud looduslikuga, mille tagajärjel on SAK-i alane olukord muutunud hoopis keerulisemaks.
Mis juhtub, kui loomi ei hukataks ja piiranguid ei seataks?
Viirus leviks edasi teistesse farmidesse. Loomadele tähendab see piinarikast surma ja ettevõtetele radikaalsete tõrjemeetmete tõttu suurt majanduslikku kahju. Loomade ja nendelt pärinevate saaduste turustamise piirangute tõttu kannavad kahju nii lähikonda jäävad kui ka kaugemad ettevõtted.
Haigus põhjustab suurt majanduslikku kahju. Alates 2015. a Eestis aset leidnud 35 kodusigade SAKi puhangu otsene kahju on juba üle 14 miljoni euro. Siia ei ole arvestatud kahju, mida on pidanud kandma liha käitlemise ettevõtted ja ka näiteks muud farmides majandustegevuse taastamisega seotud kulu.
Vastab Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda.
Kui farmis tuvastatakse vaid üks nakatunud siga, siis miks hukatakse kõik? Kas nii toimitakse vaid Eestis?
Taud on väga ohtlik. Eesmärgiks on vältida viiruse edasist levikut teistesse farmidesse ja ainsaks teeks on ka ühe nakatunud sea avastamisel kõik samas farmis olevad sead lugeda võimalikeks viiruse kandjateks, need esimesel võimalusel hukata ja seejärel töödelda viisil, mis viiruse tapab. Teades konkreetse taudi iseloomu, siis varem või natuke hiljem jõuab ta kõigi farmi sigadeni ja põhjustab loomadele tõsiseid vaevusi. Nendest põhimõtetest lähtuvad kõik Euroopa Liidu liikmesriigid.
Mida tehakse selleks, et taudikoldes olevad inimesed ja transpordivahendid ei levitaks omakorda taudi?
Kõik taudikoldes tegutsevad inimesed peavad olema teadlikud bioturvalisuse nõuetest ning neid ka täie tõsidusega järgima (sh kaitserõivastuse kasutamine, puhastamine ja desinfektsioon, isiklik hügieen). Et vältida taudide levikut, siis võimalike riskide maandamiseks ei siseneta nakatunud ettevõtte territooriumile tungiva vajaduseta ja kindlasti hoidutakse lähiajal teiste seapidamisega tegelevate ettevõtete külastamisest. Muuhulgas on järelevalveametnikel head teadmised ka sellest, kuidas vabal ajal teadlikult liikuda ja tegutseda, et mitte olla ise riskiallikaks järelevalves. Taudikoldest väljumisel järgitakse saastunud ja puhta tsooni reegleid, st vahetatakse kõik tõenäoliselt saastunud riided ja jalanõud puhaste vastu ning desinfitseeritakse kõik transpordivahendid.
Lisaks on Põllumajandus- ja Toiduamet teavitanud järelevalveasutusi, kohalikke omavalitsusi, loomaomanikke ja erinevaid partnereid, kuidas kõik saaksid loomataude ennetada ja leviku riske maandada.
Vastab LABRISe direktori asetäitja Imbi Nurmoja
Kas LABRISe analüüsi tulemusi võib usaldada?
Jah. Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (LABRIS) on akrediteeritud Eesti Akrediteerimiskeskuse (EAK) poolt ja vastab standardi EVS-EN ISO/IEC 17025:2017 nõuetele kui katselabor loomahaiguste diagnostiliste uuringute ja toidu, sööda, vee, alkoholi, mikrobioloogiliste ja keemiliste analüüside valdkonnas.
LABRIS on ainuke labor Eestis, kus teostatakse sigade Aafrika katku (SAK) analüüse. Laboril on suutlikkus viia läbi nii SAK viiruse tuvastamist (PCR test) kui ka antikehade määramist (ELISA ja IPT testiga). Kõik LABRISes kasutatavad analüüsimeetodid on akrediteeritud ning nende usaldusväärsuse tagamiseks osaletakse igal aastal Euroopa Liidu referentlabortooriumi SAK alal korraldatavates võrdluskatsetes. Võrdluskatsete tulemuste põhjal on hinnanud EL referentlaboratoorium LABRISe analüüsitulemused usaldusväärseks.
LABRIS on Põllumajandus- ja Toiduameti poolt volitatud ametliku kontrolli laboratooriumiks ja ministeeriumi poolt riiklikuks referentlaboratooriumiks eelpool nimetatud valdkondades, sh sigade Aafrika katku määramise alal.
