Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon muutis tänasel istungil Eesti seisukohti kriitilise tähtsusega tooraine paketi määruse eelnõu ja teatise kohta. Komisjon otsustas rõhutada, et mistahes kaevandamist puudutavad otsused peavad jääma liikmesriigi pädevusse.
Komisjoni esimees Liisa Pakosta toonitas, et Eesti on juba Euroopa Liidu suurim muldmetallide ja mitme kriitilise tähtsusega toorme tootja. „Me kaevandame ja kaevandamine on osa meie jõukusest. Edasiste kaevanduslubade puhul on väga oluline, et Eesti teeb kõik oma otsused ise,“ rõhutas Pakosta ning märkis, et Eestile on maavarad ja kriitilise tähtsusega elementide taaskasutamine väga oluline küsimus.
„Mobiilidest tuulikuteni vajalikke ressursse on vaja rohkem kui on teadaolevalt maapõues varusid. Selge on, et kriitilise tähtsusega aineid kaevandusjäätmetes tuleb tõhusamalt ringlusse võtta, et võimalikult palju kriitilisi toormeid näiteks uue kiibi, magneti või aku tootmisel taaskasutada,“ lausus Pakosta. „Mida enam suudame kaevandusjäätmeid väärindada ja tooraine ringlussevõttu suurendada, seda vähem on vaja kriitilisi toormeid kaevandada.“
Komisjoni liige Tanel Kiik osutas, et jäätmete tõhusaks ringlussevõtuks on oluline õiglase üleminekufondi olemasolu, et ettevõtted saaks näiteks liitiumioonakude ringlussevõtu käitlustehase loomiseks raha taotleda. „Euroopa Liidu asjade komisjon otsustas seisukohti täiendada punktiga, mille järgi on riigiabi andmiseks vaja luua spetsiaalselt kriitilise tähtsusega toormete projektide rahastamisele suunatud üle-euroopaline toetusfond, millele oleks võrdne ligipääs kõigil Euroopa Liidu ettevõtjatel,“ lausus Kiik.
Euroopa Liidu algatuse eesmärk on luua tugev alus tööstusele ja tagada ELi kindel, mitmekesine, taskukohane ja kestlik juurdepääs kriitilise tähtsusega tooraine tarnetele, samuti edendada ringmajandust ja kestlikkust. Eesmärk on, et 2030. aastaks toodetakse ja töödeldakse ELi kriitiliste toormete tarbimisvajadusest 50 protsenti Euroopa Liidus.
Istungil tutvustasid algatust ja vastasid komisjoniliikmete küsimustele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maavarade osakonna juhataja Ene Jürjens ning Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Piret Otsason.
