| Euroopa Komisjon teatas täna otsusest toetada ligikaudu 2 miljardi euroga laskemoona tootmist, liikmesriikidevahelisi kaitsevaldkonna ühishankeid ning teadus- ja arendustegevust. |
| Laskemoona tootmiseks ette nähtud 500 miljonit eurot aitab viia tootmisvõimekuse 2 miljoni ühikuni aastas |
| Euroopa Liidu eesmärk on suurendada laskemoona tootmise võimsust 2025. aasta lõpuks 2 miljoni ühikuni aastas. Komisjon on valinud välja 31 projekti, mis aitavad Euroopa tööstusel suurendada laskemoona tootmist ja valmisolekut. Valitud projektid hõlmavad viit valdkonda: lõhkeained, püssirohi, mürsud, raketid ning testimine ja taastamise sertifitseerimine. Projekte rahastatakse 513 miljoni euroga ELi ja Norra eelarvest. See võimendab ka tööstuse lisainvesteeringuid kaasrahastamise kaudu, mille tulemusena investeeritakse tarneahelasse kokku ligikaudu 1,4 miljardit eurot. Laskemoona tootmise määruse alusel suurendatakse peamiselt püssirohu ja lõhkeainetoodangut: kavas on toetada projekte, millega suurendatakse aastast püssirohutoodangut rohkem kui 10 000 tonni võrra ning lõhkeainetoodangut 4300 tonni võrra. Selleks investeerib EL püssirohutootmisse 248 miljonit eurot ja lõhkeainete tootmisse 124 miljonit eurot. Tänu juba võetud meetmetele jõudis Euroopa 155 mm suuruste mürskude tootmisvõimsus 2024. aasta jaanuaris 1 miljoni ühikuni. Toetatakse ettevõtjaid ja nende tarneahelaid kogu Euroopa Liidus ning nii olemasolevaid kui ka uusi tootmisvõimsusi. Projektid suurendavad liidu kaitsetööstuse reageerimisvõimet ja suutlikkust, tagades laskemoona ja rakettide kiirema tarnimise Euroopas. Väljavalitud taotlejatega allkirjastatakse toetuslepingud eeldatavasti 2024. aasta mais. |
| 310 miljonit eurot liikmesriikide ühishangete toetuseks |
| Kaitsevaldkonna ühishangete lühiajalise rahastamisvahendi (EDIRPA) abil toetab komisjon esimest korda liikmesriikide ühishankeid kõige pakilisemate ja kriitilisemate kaitseotstarbeliste toodete ostmiseks eelkõige seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas. Nõudluse koondamine tagab prognoositavuse ja võimaldab kaitsetööstusel suurendada tootmisvõimsust ning parandada riiklike relvajõudude koostalitlusvõimet. Kogueelarve on 310 miljonit eurot ja sellega toetatakse ühishankeid kolmes valdkonnas: 1) laskemoon (nt väikerelvad, suurtükilaskemoon, miinipildujad ja raketid), 2) õhu- ja raketitõrje ning 3) platvormid ning vana tehnika ja süsteemide (nt tankid, soomussõidukid, tugisüsteemid, sõdurisüsteemid, droonid) asendamine. Rahastamisprioriteedid on koostatud koos liikmesriikidega, et rahuldada kiireloomulisi kaitsevajadusi ja täiendada varusid. |
Taotluste esitamise tähtaeg on 25. juuli 2024.
| 1,1 miljardit eurot ELi kaitsealase teadus- ja arendustegevuse toetuseks |
| Euroopa kaitsetehnoloogia ja -innovatsiooni toetamiseks on komisjon vastu võtnud Euroopa Kaitsefondi neljanda iga-aastase tööprogrammi ja käivitanud projektikonkursid, millega eraldatakse kokku 1,1 miljardit eurot, sealhulgas 225 miljonit eurot innovatsiooni ja kaitsevaldkonna idufirmade toetamiseks ELi kaitseinnovatsiooni kava (EUDIS) alusel. Rahastamisprioriteetides lepitakse ühiselt kokku liikmesriikidega ning neis võetakse arvesse kaitsetehnoloogia ja kaitsevõime vajadusi ning muutunud julgeolekukeskkonnas esile kerkivaid ohte. Euroopa Kaitsefondi 2024. aasta tööprogramm hõlmab 32 teemat, millest rahastatakse projekte olulistes kaitsevaldkondades, nagu ülihelikiirusega rakettide tõrjumine, mitmesuguste õhus ja maal kasutatavate mehitamata sõidukite arendamine ning turvalise kosmoseside tagamine. Sellega valmistatakse ette uue põlvkonna kaitsesüsteemide (nt helikopterid ja keskmise suurusega kaubalennukid) kasutuselevõttu. Tööprogramm sisaldab ka toetusmeetmeid kaitsealase innovatsiooni ja kaasatuse edendamiseks. Taotluste esitamise tähtaeg on 5. november 2024. |
