Hiljutise Euroopa Kohtu otsuse kohaselt tuleb edaspidi arvestada kahe tööpäeva vahele jääva 11 tunni pikkune puhkeaeg juurde ka iganädalasele puhkeajale. Puhkeaja lisandumisega soovitakse vähendada ületöötamist ning parandada inimeste tervisekaitset. Otsus muudab Eesti senist praktikat töö- ja puhkeaja nõuete rakendamisel ning võib mõjutada nende ettevõtete töökorraldust, kus töötatakse graafiku alusel. Esmaspäevast reedeni kaheksa tundi päevas töötavate inimeste tööaja arvestust see ei mõjuta.
Otsuse kohaselt tuleb töötajale vähemalt kord seitsme päeva jooksul tagada järjestikku nii igapäevane kui ka iganädalane puhkeaeg: 11 tundi + 36 või 48 tundi, mis teeb kokku 47 või 59 tundi.
„Seni on loetud töö- ja puhkeaja nõuded täidetuks, kui töötaja saab kord seitsme päeva jooksul 36 või 48-tunnise iganädalase puhkeaja ilma, et sellele eelneks igapäevane puhkeaeg 11 tundi. Muutunud seisukoht võib mõjutada nende ettevõtete töökorraldust, kus töötatakse graafiku alusel ja kus tänased graafikud võimaldavad küllaltki lühikest tööst vaba aega, näiteks kui graafik näeb ette kuus tööpäeva nädalas,“ selgitas sotsiaalministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonna nõunik Maria-Helena Rahumets. „Senise praktika kohaselt kui graafikuga töötaja lõpetas tööpäeva reedel kell 20 ja tal algas iganädalane puhkeaeg, siis võis töötaja alustada uut tööpäeva pühapäeva hommikul kell 8 ehk 36 tunni möödudes. Edaspidi peab eelnema iganädalasele puhkeajale igapäevane puhkeaeg, seega töötaja saab alustada tööd kõige varasemalt pühapäeval kell 19 ehk 47 tunni möödudes.“
Kehtiva töölepingu seaduse kohaselt on:
• Igapäevane puhkeaeg, mille kohaselt peab töötajale 24-tunnise ajavahemiku jooksul jääma vähemalt 11 tunni ulatuses järjestikust puhkeaega (st töötaja saab ühes töövahetuses töötada koos ületunnitööga maksimaalselt 13 tundi);
• Iganädalane puhkeaeg, mille kohaselt peab töötaja saama nädalas puhata tavapärase tööaja arvestuse korral vähemalt 48 tundi järjest või summeeritud tööaja arvestuse korral vähemalt 36 tundi järjest.
„Üleväsinud töötaja võib ohtu seada enda ja kolleegide elu ja tervise, kulutab sama töö tegemiseks rohkem aega ning on loominguliselt vähem produktiivne. Väsimus võib põhjustada tööõnnetusi ja pideva väsimusseisundi tagajärjeks võib olla kutsehaigestumine,“ selgitas Rahumets.
Tööinspektsioon tuvastab iga aasta ligi 100 töö- ja puhkeaja nõuete rikkumist, seejuures on enamlevinud rikkumine just igapäevase või iganädalase puhkeaja nõude järgimata jätmine. „Teades, et 2021. aastal tegi ületunnitööd 55% töötajatest, on töötajale piisavas ulatuses tööst vaba aja andmine eriti oluline. Igapäevase ja iganädalase puhkeaja reeglid võimaldavad töötajal ühelt poolt kindla arvu tundide jooksul igapäevaselt töökeskkonnast väljuda, teiselt poolt tagavad, et töötaja saab nädala jooksul alati teatud minimaalse töövaba aja. Võimaldades töötajale piisavat tööst vaba aega, saab nii kaitstud töötajate tervis ja heaolu ning samal ajal võidab ka tööandja puhanud, tervest ja produktiivsest töötajast,“ lisas tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist Vladimir Logatšev.
Selleks, et tööandjatel oleks vajadusel piisavalt aega senises töökorralduses ja tööajakavade koostamise põhimõtetes viia sisse muudatusi, on muutunud seaduse tõlgendusega kohanemiseks aega kuni käesoleva aasta lõpuni. Töö- ja puhkeaja nõuete alast järelevalvet teostades hakkab Tööinspektsioon uuest tõlgendusest lähtuma alates 1. jaanuarist 2024. a. Küsimuste tekkimisel on võimalik kasutada tasuta Tööinspektsiooni nõustamisteenust telefoni (640 6000) või e-kirja (jurist@ti.ee) teel.
TAUST:
• Euroopa Kohus tegi 2. märtsil 2023 otsuse kohtuasjas C-477/21, mis suunab liikmesriike senisest tõhusamalt kaitsma töötajate tervist.
• Töölepingu seaduse töö- ja puhkeaja regulatsioon põhineb suurel määral Euroopa Liidu õigusel (tööaja direktiiv 2003/88/EÜ) ning töölepingu seaduse rakendamisel tuleb seetõttu arvesse võtta ka Euroopa Kohtu praktikat. Otsus suunab liikmesriike senisest tõhusamalt kaitsma töötajate tervist.
• Täiendavat infot otsuse kohta leiab Tööelu portaalist.
