Euroopa Keskpank (ECB) tõstis taas intressimäärasid 0,5 protsendipunkti võrra, viies pankade hoiustelt makstava intressimäära kolme protsendini.
Euroopa Keskpank põhjendas intressimäärade tõstmist liiga kiire inflatsiooni püsimisega liiga pikalt ja ebakindlas keskkonnas vaja mineva andmepõhise lähenemisega. ECB nõukogu jälgib tähelepanelikult praegusi turupingeid ja on valmis võtma vajalikke meetmeid, et säilitada hinna- ja finantsstabiilsus euroalal, teatas keskpank.
“Euroala pangandussektor on vastupidav ning kapitali- ja likviidsuspositsioonid on tugevad. Igal juhul on ECB käsutuses kõik rahapoliitilised vahendid, et pakkuda euroala finantssüsteemile vajaduse korral likviidsustuge ja säilitada rahapoliitika mõju sujuv ülekandumine,” märkis keskpank.
Viimaste nädalate panganduskriiside tõttu USA-s ja Euroopas kahtlesid mitmed analüütikud, kas Euroopa Keskpank ka neljapäeval intressimäärasid varasemalt spekuleeritud 0,5 protsendipunkti võrra tõstab. Neljapäevase otsusega on alates 22. märtsist põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 3,5 protsenti, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 3,75 protsenti ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana kolm protsenti.
ECB ekspertide uue makromajandusliku ettevaate koostamine jõudis lõpule märtsi alguses enne hiljutiste pingete ilmnemist finantsturgudel. Need pinged võivad kaasa tuua täiendavat ebakindlust inflatsiooni ja kasvu põhiprognooside suhtes, märkis keskpank.
Enne hiljutisi suundumusi olid ECB eksperdid juba koguinflatsiooni põhiprognoosi allapoole korrigeerinud. Selle peamiseks põhjuseks on energiahindade varem eeldatust väiksem mõju. ECB ekspertide hinnangul peaks inflatsioon olema 2023. aastal keskmiselt 5,3 protsenti, 2024. aastal 2,9 protsenti ja 2025. aastal 2,1 protsenti. Samal ajal on hinnasurve jätkuvalt tugev.
Kui energia ja toiduainete komponent kõrvale jätta, hoogustus inflatsioon veebruaris jätkuvalt. ECB ekspertide hinnangul ulatub inflatsioon 2023. aastal keskmiselt 4,6 protsendini, mis on detsembri ettevaates prognoositust kiirem. Seejärel peaks inflatsioon aeglustuma 2024. aastal 2,5 protsendile ja 2025. aastal 2,2 protsendile sedamööda, kuidas varasematest tarnešokkidest ja majanduse taasavanemisest tingitud tõususurve taandub ning karmim rahapoliitika pärsib üha enam nõudlust.
Majanduskasvu 2023. aasta põhiprognoosi on korrigeeritud ülespoole keskmiselt ühe protsendini seoses energiahindade langusega ja majanduse suurema vastupanuvõimega keerulises rahvusvahelises keskkonnas. Seejärel peaks kasv ECB ekspertide hinnangul veelgi hoogustuma ja ulatuma nii 2024. kui ka 2025. aastal 1,6 protsendini. Seda toetavad vastupidav tööturg, kindlustunde paranemine ja reaalsete sissetulekute tõus. Samal ajal jääb kasvu hoogustumine 2024. ja 2025. aastal rahapoliitika karmistumise tõttu loiumaks, kui prognoositi möödunud detsembri ettevaates.
Lisaks intressimäära tõstmisele vähendab Euroopa Keskpank ka varaostukava portfelli mahtu, kuna eurosüsteem ei reinvesteeri enam kõiki aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid. Vähenemine ulatub keskmiselt 15 miljardi euroni kuus kuni 2023. aasta juuni lõpuni ja selle edasine ulatus määratakse kindlaks aja jooksul.
Samuti kavatseb ECB nõukogu reinvesteerida pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid vähemalt kuni 2024. aasta lõpuni. Igal juhul kavatsetakse erakorralise varaostukava portfelli edaspidist likvideerimist juhtida, et vältida sekkumist asjakohasesse rahapoliitika kurssi.
EKP nõukogu säilitab jätkuvalt paindlikkuse pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava portfelli raames laekuvate tagasimaksete reinvesteerimisel, et ohjeldada pandeemiast tulenevaid rahapoliitika ülekandemehhanismi ähvardavaid riske.
Samal ajal kui pangad maksavad tagasi suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide kaudu laenatud vahendeid, hindab ECB nõukogu korrapäraselt, kuidas suunatud laenutehingud toetavad tema rahapoliitika kurssi.
Euroopa Keskpanga nõukogu on valmis kõiki oma rahapoliitilisi instrumente oma volituste piires kohandama, et tagada keskpikas perspektiivis inflatsiooni naasmine kahe protsendi tasemele ja säilitada rahapoliitika ülekandemehhanismi sujuv toimimine. ECB käsutuses on kõik rahapoliitilised vahendid, et pakkuda euroala finantssüsteemile vajaduse korral likviidsustuge.
Ühtlasi on loodud rahapoliitika ülekandemehhanismi kaitse instrument (TPI), et ohjeldada põhjendamatut korrapäratut turudünaamikat, mis kujutab endast tõsist ohtu rahapoliitika mõju ülekandumisele kogu euroalal. See instrument võimaldab ECB nõukogul oma hinnastabiilsuse tagamise eesmärki tõhusamalt täita.
Err.ee
