18. mail korraldas Keskkonnaamet veebi teel metsaelupaikade infopäeva neile erametsaomanikele, kellel on metsamaad Natura 2000 võrgustiku alal.
Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp ütles, et muudatused looduskaitses puudutavad paljusid inimesi ja seepärast on selgitav infopäev väga vajalik. „Peame koostööd looduskaitses oluliseks, tänane plaanide selgitamine ja murede kuulamine aitavad meid üksteise mõistmisele lähemale,“ rääkis asekantsler.
Lamp lisas, et Eesti peab seisma selle eest, et looduskaitseliselt väärtuslikud metsaelupaigad riigis säiliksid. „Euroopa Komisjon heitis ette, et Eesti ei hinda raiete lubamisel piisavalt mõjusid elupaikadele ja metsaelupaikade kaitse pole Eestis piisavalt tõhus. 2022. aasta veebruaris andsid Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet teada, et seoses Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlusega peatatakse kaitstavate alade piiranguvööndite Natura metsaelupaikades raied. Lisaks ajutistele piirangutele on ministeerium ette valmistanud looduskaitseseaduse muudatused, mille eesmärk on keelata majanduslikust kaalutlusest lähtuvad raied Natura aladel loodusdirektiivi I lisa metsaelupaigatüüpides, et tagada nende kaitse ja seisundi paranemine,“ selgitas asekantsler.
Keskkonnaamet rääkis täpsemalt, kuidas piiranguvööndisse jäävatel aladel metsamajandamise reegleid sel aastal on muudetud, millega peab maaomanik metsateatise esitamisel arvestama, millist infot metsaomanik metsaregistris oma maa kohta näeb ning kuidas käib metsaelupaikade inventeerimine. Keskkonnainvesteeringute Keskus tutvustas erametsaomanikele mõeldud riigipoolseid toetusmeetmeid.
Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhataja Taavi Tattar ütles, et kui metsaomanikud näevad metsaregistrist, et nende maal on projekteeritav metsaelupaikade looduskaitseala sihtkaitsevöönd, tähendab see, et nende metsas on inventeeritud väärtuslik metsaelupaik ning on tehtud ettepanek sellele range kaitse tagada. „Ettepanek metsaelupaigad range kaitse alla võtta on esmane kaitsemeede, et metsaelupaikades saaks metsateatiste menetlusi peatada. Kui Keskkonnaametile esitatakse metsateatis Natura 2000 võrgustiku piiranguvööndi alale, kontrollitakse alati üle, kas alal metsaelupaik esineb. Kui elupaika ei ole, siis raiet lubatakse. Seega on lähtuvalt kaitse alla võtmise ettepanekust praeguseks raie peatatud 694 hektaril ja raiet on lubatud 378 hektaril, täpsustas Tattar.
Praegu toimuvad Keskkonnaministeeriumis arutelud, kuidas metsaelupaikade ranget kaitset tagada. Üks võimalik lahendus on looduskaitseseaduse muutmine. Piirangute kompenseerimiseks on erametsaomanikel võimalik taotleda Keskkonnainvesteeringute Keskuselt toetust. Sel aastal oli sihtkaitsevööndi aladel toetuse määr kõrgem: kui varasemalt oli see 110 eurot hektari koha, siis praeguseks on see tõstetud 134 eurole. Kõrgemat toetuse määra saavad ka need metsaomanikud, kelle Natura 2000 võrgustiku ala piiranguvööndisse või hoiualale jäävas metsas on inventeeritud metsaelupaik.
Eesti Erametsaliidu tegevjuht Jaanus Aun tõi välja, et üheks murekohaks on, et maaomanik saab piirangust juhuslikult teada. „Lahenduseks oleks maaomaniku selge ja personaalne teavitamine. Samuti on vajalik hüvitiste määrad ajakohastada,“ ütles Aun.
Esialgne, 2022. aasta veebruaris tehtud ettepanek puudutas 42 358 hektari ulatuses piiranguvöönditesse jäävaid metsaalasid, millest 12 684 hektarit jäi eramaadele. Kuna piiranguvööndis leidub metsi, mille loodusväärtuste kohta puuduvad ajakohased andmed, alustas Keskkonnaamet piiranguvööndi metsade inventeerimist. Uuendatud andmetest lähtuvalt on ettepanekuala piire jooksvalt parandatud. Tänaseks on selgunud, et riigimaadel osutus metsaelupaiga esialgne määrang valeks 4376 hektari ulatuses ning eramaadel 552 hektari ulatuses. Kõige suuremad muudatused elupaikade piiride osas olid Lahemaa rahvuspargi Harju maakonna osas ja Kõrvemaa maastikukaitsealal.
Eelmisel aastal tellitud metsaelupaikade inventuuridest jätkuvad sel aastal inventuurid Lahemaa rahvuspargi Lääne-Viru maakonna osas ja Kõnnumaa maastikukaitsealal. 2023. aastal sõlmis Keskkonnaamet riigihanke tulemusena lepingud veel 20 ala inventeerimiseks. Inventuuride kohta saab täpsemalt lugeda Keskkonnaameti kodulehelt, samasse kohta lisame uuel nädalal ettekanded ja infopäeva salvestuse. Inventuuride välitööd toimuvad kuni hilissügiseni. Kui metsaomanik kohtab oma maal võõraid inimesi, võivad need olla eksperdid, kes teevad oma tööd. Keskkonnaamet tänab maaomanikke mõistva suhtumise eest.
