Valimiste eel lubavad erakonnad lahkelt lühendada ravijärjekordi ja väiksematesse kohtadesse paremat arstiabi, kuid vähe on juttu sellest, kust tuleb selleks vajaminev raha. Pea kõik erakonnad rõhutavad, et perearstisüsteem vajab lisaraha ja personali.
Raha napib tervishoius juba praegu ja mõne aasta pärast on puudu summad, mida loetakse kümnetes ja sadades miljonites. Isamaa, Parempoolsete ja Reformierakonna hinnangul võiks abi olla eraravikindlustuse ja erameditsiini suuremas kasutamises.
“Tänane süsteem enam ei toimi, meil ei ole mõtet tuua latti alla. Need vahendid igal juhul on tervishoiust puudu ja kui on olemas inimesed, kes on valmis maksma täiendavalt, siis ei ole mõtet lävendit tuua alla, et kõik ootavad ja kannatavad,” lausus Isamaa peasekretär Priit Sibul.
Tartu ülikooli professori Ruth Kalda sõnul suurendab selline lahendus juba olemasolevat ebavõrdsust Eesti tervishoius, sest paljudel pole võimalust end nii-öelda järjekorrast ette osta.
“Tervishoiutöötajaid on meil ikkagi loetud hulk, neid ei teki ju nii kiiresti juurde. Kui me täna toome turule rohkem eraettevõtteid, see neelab nagunii tervishoiutöötajaid päris palju sellest ravikindlustussüsteemist. Meil on loetud hulk teenuseosutajaid, ega neid juurde ei teki. Ma kardan, et see pikendab teistele järjekordasid ja ravi kättesaadavust veelgi,” ütles Kalda.
Isamaa, aga ka Eesti 200 ja Reformierakond peavad vajalikuks isikliku terviseplaani koostamist. Sibula sõnul tuleks neil, kes plaanist kinni ei pea, rohkem maksta. Aga kui inimene täidab arsti antud soovitusi korralikult, siis oleks ta omaosalus väiksem kui neil, kes oma tervist ei hoia.
“Meile on kõige tähtsam, et teeme rahastuse korda, jätkusuutlikuks. Teiseks me teeme üldise ravikindlustuse ära, me näeme, et see on praegu majanduslikult ebamõistlik;” ütles sotsiaaldemokraadist terviseminister Peep Peterson.
Petersoni sõnul on oluline ka praegu kehtiva solidaarne ravikindlustussüsteem uuendamine, kuid sellest loobuda ei tohiks.
Eesti 200 ridades kandideeriva perearsti Diana Ingeraineni sõnul on oluline Eesti tervishoiusüsteemi muutmine, probleem pole tema sõnul mitte niivõrd raha või meedikute nappuses, kui julguses otsustada.
“Nüüd tuleb kõike koos vaadata: kiirabi, EMO, haigla, perearst, apteegid, kõike vaadata ühes süsteemis ja see võrgustik korrastada, nii et see vastaks meie inimeste tervisevajadustele,” lausus Ingerainen.
EKRE lubab EMO koormuse vähendamiseks rohkem raha perearstisüsteemi, ravikindlustatutele kord aastas tasuta baashambaravi ning tahab lõpetada abortide rahastamise haigekassa eelarvest.
Reformierakonna hinnangul peaks õdedel olema tervishoius suurem roll, et nad suudaksid ise patsienti aidata, tervise hoidmiseks tahetakse luua igale inimesele isiklik terviseplaan ning soositakse välismaalastest meedikute palkamist, võimaldades neile keeleõpet ja haridust.
Keskerakond tahab anda tervishoiule lisaraha, arendada ja hoida igas maakonnas vähemalt ühte haiglat ning suurendada vastuvõttu nii arsti kui ka õeõppes.
Rohelised tõstaksid tervishoiukulutusi üheksa protsendini SKPst, vähendada patsiendiomaosalust retseptiravimite ostmisel ning nõuda arstivisiidile mitte tulnult topelt visiiditasu.
Parempoolsed tahavad rohkem haigekassa rahast suunata eraraviasutustele, suurendada inimeste omavastutust ning suurendada eraravikindlustust.
Err.ee
