Uudised

Erakondade reitingud: Reformierakonna toetus pöördus taas langusesse

Reformierakonna toetus pöördus taas langusesse ning teisel kohal olev Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) jääb neist nüüd maha vaid veidi rohkem kui kahe protsendiga, selgub Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstat Eesti iganädalasest küsitlusest. 

Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 24,5 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 22,4 protsenti ja Keskerakonda 20,7 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Liidrikohal oleva Reformierakonna toetus langes nädalaga 1,2 protsendipunkti võrra. Teisel kohal oleva EKRE toetus on aga viimase kahe nädalaga tõusnud 1,8 protsendipunkti võrra. Kolmandal kohal oleva Keskerakonna toetus püsib stabiilselt 20-21 protsendi juures.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 16 protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 6,9 protsendiga ning Isamaa 6,8 protsendiga. Eesti 200 toetus on kõrgeimal tasemel alates eelmise aasta algusest.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 45,2 protsenti ja opositsioonierakondi 36,1 protsenti vastajatest.

Teadur Martin Mölder märkis, et kui koroona kolmanda laine taandumine ning sellega seotud üldise kriisitunnetuse vähenemine tõi eelmise aasta lõpus peaministrierakonnale kaasa üle aastate suurima madalseisu mõningase leevenemise, siis praegu tundub, et energiahindade plahvatuslik tõus ning soovimatus sellest tingitud kriisiga tegeleda hakkab oma lõivu nõudma.

“Viimased kaks nädalat on Reformierakonna toetus liikunud vähehaaval allapoole ning samas on taas tõusnud EKRE toetajate osakaal. Kuigi suuremaid järeldusi on siin ehk veel vara teha, siis vähemalt iganädalased tulemused annavad pigem alust oodata, et ka järgmistel nädalatel näeme nende kahe erakonna nelja nädala keskmise toetuse vahe vähenemist,” märkis Mölder.




Samuti rühib Mölderi sõnul alates kohalikest valimistest aeglaselt kuid järjepidevalt ülespoole Eesti 200, kes väikeste sammudega on kasvatanud oma toetuse 16 protsendini. “Oma üle-eelmise aasta lõpust pärit toetusrekordit nad ületanud veel ei ole, kuid Reformierakonna nõrk positsioon koroona- ja energiakriisi haldamisel annab väga head eeludused selleks, et Eesti 200 lõppkokkuvõttes oravate toetusest ühe korraliku tüki ära hammustab. Üldpildis ollakse Keskerakonna järel veel kindlalt neljandal positsioonil, kuid siin tasub meeles pidada Keskerakonna ühte fundamentaalset strateegilist nõrkust – nende toetus on kontsentreeritud väga spetsiifilistesse elanikkonnagruppidesse venekeelse vanema valija hulgas ning seega on nende laiem kandepind nõrgem, kui see esmapilgul tundub,” ütles Mölder, lisades, et näiteks eestlastest valijate seas on Keskerakond alates kohalikest valimistest olnud üpriski stabiilselt Eesti 200 järel neljandal positsioonil.

“On tähelepanuväärne, et peaministrierakonna ja valitsuse nõrgast positsioonist on viimastel kuudel võitnud ennekõike parlamendiväline opositsioon ning riigikogu saalis eriti just sotsiaaldemokraatide ja Isamaa ridades pole seni veel õnnestunud seda olukorda oma toetuseks muuta,” ütles Mölder.

07.12.2021-10.01.2022 Koondtulemus 14.12.2021-17.01.2022 Koondtulemus
Eesti Reformierakond 25,7% 24,5%
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 21,6% 22,4%
Eesti Keskerakond 20,3% 20,7%
Eesti 200 15,3% 16%
Sotsiaaldemokraatlik Erakond 7,2% 6,9%
Isamaa 7,2% 6,8%
Erakond Eestimaa Rohelised 1,6% 1,7%
Muu 1,1% 1%

Jaga
Back to top button