Erakond Parempoolsed taunib nn katuserahade suurendamist valimiste aastal ning soovivad nende kaotamist üldse, sest sellega ei lahendata regionaalprobleeme ning tegemist on nende hinnangul ka korruptsioonimaigulise rahakülviga.
Erakond Parempoolsete esindaja riigikogus, Siim Kiisler, tegi riigieelarve eelnõusse muudatusettepaneku, millega lõpetataks nn katuserahade jagamine. Parempoolsete teatel soovivad nad pidurdada rahakülvi ja takistada olukorda, kus parlamendierakonnad avaliku rahaga valmiskampaaniat teevad.
“Katuserahade kulu maksumaksjale on järgmises eelarves neli miljonit eurot, selle rahaga püüavad erinevad erakonnad endale üle Eesti toetust osta,” rääkis erakond Parempoolsete esimees Lavly Perling.
“Ehkki riigieelarve defitsiit süveneb ja riigi võlakoorem kasvab, tõstetakse katuserahasid koguni miljoni euro võrra. Eelmisel aastal oli kogusumma kolm miljonit eurot ehk ligi 30 000 eurot saadiku kohta, nüüd neli miljonit. Seda ei saa põhjendada muu, kui kevadiste valimistega.”
Järgmise aasta riigieelarve eelnõu kohaselt võiks iga parlamendisaadik laiali jagada 39 600 eurot, kusjuures ühe toetuse summa ei saa olla väiksem kui 5000 eurot. Seega on igal parlamendisaadikul valimiste eel võimalik välja jagada pea 10 000 euro võrra rohkem toetusi kui varasemalt. Tingimuste kohaselt saab toetada ühinguid, mis on tegutsenud üle aasta ning esitanud eelmise majandusaasta aruande. Raha jagatakse kas investeeringutes või tegevustoetusteks.
Parempoolsed lisavad katuserahade kaotamise oma valimisprogrammi.
“Laiem probleem on see, et jagatakse riigikogu liikme või erakonna sildiga raha ning kõigile on ütlematagi selge, et selle eest oodatakse vastuteenet poliitilise toetuse näol eelolevatel riigikogu valimistel. Selline kingituste ja kokkulepete tegemine on poliitilise korruptsiooni maiguga tegevus,” märkis Lavly Perling.
“Eestil ei ole võimalik parandada oma mainet korruptsiooni vastu võitleva riigina, kui meie parlamendiliikmed annavad igal aastal kogu ühiskonnale risti vastupidist eeskuju.”
Parempoolsed on veendunud, et regionaalprobleeme katuserahadega ei lahendata, need vajavad süsteemset lähenemist. Muuhulgas tuleb omavalitsustele anda rohkem õigusi ja vabadusi oma tulude ja kulude üle otsustamisel.
“Piirkondliku arengu vaates on esmatähtis suurendada omavalitsuste tulubaasi ja õigusi, ühekordsest rahakülvist tulu ei tõuse. Sihtotstarbelised toetused tuleb muuta osaks omavalitsuste pidevast tulubaasist ja linnadele-valdadele tuleb anda täielik vabadus nende rahade üle ise otsustada. Samuti peavad omavalitsused saama suurema protsendi tulumaksulaekumistelt,” märkis Lavly Perling.
Järgmise aasta riigieelarve läbis eelmisel nädalal teise lugemise, Parempoolsete ettepanek katuserahad kaotada ei leidnud valitsuserakondade toetust. Katuserahade jaotamise ettepanekud tuleb parlamendisaadikutel esitada esmaspäeval ning rahanduskomisjon koguneb neid arutama 1. detsembril.
Err.ee
