«Olen oma esimese hariduse poolest pediaater ja laste vaktsineerimisse suhtun ma suure eelarvamusega. Me ei tea kaudseid tagajärgi,» sõnas 45-aastase epidemioloogiaalase staažiga Nelli Kalikova, kes suhtub enda sõnul laste vaktsineerimisse väga ettevaatlikult, vahendab BNS.
Kalikova sõnul pole temaealisel inimesel vajadust karta võimalikke kõrvaltoimeid. «Kui mul tekib kümne aasta pärast mingi kaugtoime, siis pole ju enam kindel, kas ma sel ajal üldse elus olen. Lastega on hoopis teine lugu – siin peab olema ettevaatlik,» hoiatas ta.
Saatekülalise hinnangul on laste vaktsineerimise taga valitsuse soov tõsta kogu elanikkonna vaktsineerituse taset. «See on uus trend, et ajame taga elanikkonna vaktsineerituse protsenti. Sõimame minister Kiike, et kus on siis see lubatud protsent, ja hakkame vaktsineerima noori lapsi. Ajada taga elanikkonna vaktsineerimise protsenti, kaasates noori lapsi, ei ole õige,» leidis Kalikova.
Kalikova tõstatas küsimuse, miks pole lähemalt uuritud koroonasurmasid. «Tegelikult ei ole mitte keegi analüüsinud kogu selle aja jooksul, millesse need inimesed on surnud. Osa on olnud vanurid, kes olidki juba lahkumas ja said nakkuse. Osa võib-olla tõesti nakatusid ja surid Covid-19 viiruse tõttu. Põhjuseid on väga palju, aga seda analüüsi ei ole,» leidis ta. Lisaks oli Kalikova ametist lahkuva valitsust nõustava teadusnõukoja tehtud töö suhtes kriitiline.
Kalikova hinnangul on meil pandeemia näol tegelikult tegemist sõjaga. «Rahuajal jookseb kõik omasoodu, aga kui tekib pandeemia, siis peavad olema «sõjamaigulised» käskkirjad. Peab tegema nii, nii ja nii. Isegi kui mõni käsk on jagatud valesti, teeb selle parandamine vähem kahju kui pidev loksutamine: teeme nüüd nii, aga ei, nüüd juba teeme naa,» kirjeldas ta.
Epidemioloog ei leia vajadust ka igapäevase koroonaviiruse statistika järele, mida nimetas saates rindeteateks. «Tavaline inimene ei saa sellest peale hirmu mitte midagi. Iga inimene, kes kuuleb, et jälle keegi suri koroonasse, ehmatab ära,» arvas ta.
Kalikova usub, et kooskõlalise info puudumise tõttu ongi tekkinud ühiskonna lõhestumine ja vaktsiinivastased. «Ei ole selget ja tarka sõna juhtidelt, mis ja kuidas on,» märkis ta.
Kalikova arvab, et kui nõukotta palgatakse viis kuni kümme inimest ja loodetakse, et nende kollektiivarvamusest tekib üks õige otsus, siis see on vale. «Kvantiteet ei muutu kvaliteediks. Peab olema üks või paar isiksust, kes suudavad tegevust suunata ja seda selge sõnaga välja öelda. Seda kahjuks ei toimunud,» vihjas ta nõukoja ja valitsuse koostööle.
Lisaks olid tema arvates nõukoja antud nõuanded vahel valitsuse otsustele ja iseendale vasturääkivad. «See oli väga halb, sest see ajab tavalised inimesed väga segadusse. Inimene peab täpselt teadma, mida ja miks on vaja teha,» sõnas Kalikova.
Mis puudutab uut loodavat nõukoda, siis ei ole Kalikova kindel, et palgatakse tõelised spetsialistid, sest tema sõnul lihtsalt ei ole Eestis enam epidemiolooge.
«Kui nõukojas teeksid tööd tõelised oma ala (nakkuse ja epidemioloogia) spetsialistid, siis poleks avastatud Ameerikat iga nurga peal. Igale epidemioloogile oli juba päris algusest selge, et tegemist oli piisknakkusega ja ei midagi muud. Tulid teated, et inimene on nakkav ka siis, kui alles hakkab haigestuma ja tundemärke veel ei ole. Aga need avastused tehti n-ö käigu pealt. Need teadmised on ammu olemas – tuleb ainult küsida spetsialisti käest,» kirjeldas ta, lisades, et seda pole seni tehtud.
