Koroonapassi olemasolu viiruse leviku kohvikutes, teatrisaalis ja mujal avalikes ruumides ei peata.Koroonapassi olemasolu viiruse leviku kohvikutes, teatrisaalis ja mujal avalikes ruumides ei peata. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Sotsiaalministeeriumi endine asekantsler Maris Jesse nõustub, et koroonapasse senisel kujul riigisiseselt enam vaja ei ole. Ka rahvusvaheliselt käibelt võib see suveks kaduda.
Jesse sõnul tuleb piirangute leevendamisest rääkides meeles pidada seda, et Eestis on need võrreldes paljude teiste riikide, k.a meie lähinaabritega, väga leebed olnud.
“Kindlasti ei saa selliste rahvusvaheliste piirangute eemaldamise või lõdvendamise pealkirjadega lihtsalt niisama kaasa minna, vaid tuleb teemasse sügavamalt sisse vaadata,” ütles Jesse. “Meil ju tegelikke piiranguid on praegu kaks: ühiskonnaelus saavad osaleda rohkem inimesed, kes on kuue kuu jooksul koroona läbi põdenud või vaktsineeritud ehk teatud inimestele on tehtud ühiskonnas osalemise piirang. Teine suurem piirang on meelelahutuse lõpetamine kell 23.”
Samas aga tuleb Jesse sõnul piirangute puhul hinnata, kas need täidavad jätkuvalt eesmärki ning kas eesmärk on enam vajalik.
“Piirangul suurematesse avalikesse kohtadesse või üritustele minekuks ainult tõendi alusel oli üks tervishoiueesmärk – vaktsineerimata inimesed on suuremas riskis nakatumisele kui vaktsineeritud inimesed. Valitsusel oli seda piirangut kehtestades ka käitumise mõjutamise eesmärk, et motiveerida inimesi rohkem vaktsineerima ja aidata langetada seda vaktsineerimise otsust. See oli juba kohe teada, et kui me räägime eelkõige potentsiaalselt haiglaravi vajavast riskigrupist, siis nende vaktsineerimisotsust see tõendi alusel kinno või kohvikusse minek ei mõjuta. Need on valdavalt erinevad earühmad,” põhjendas Jesse.
Ta tõdes, et praegu, kui omikroni tüvi levib aktiivselt ka läbipõdenute ja vaktsineeritute seas, on tervishoiupoliitiline eesmärk nõrgem.
“Tõendi alusel ühiskonnaelus osalemise piiramine ei pruugi täita oma eesmärki sellisel kujul, samas peame kindlasti aru andma, et viirus on praegu kõrgel levikutasemel,” lisas Jesse.
Ta meenutas, et koroonatõendid tekkisid esmalt vajadusest tõestada rahvusvahelisel reisimisel riikide piiril, kas inimene on haiguse läbi põdenud või vaktsineeritud, et pääseda karantiininõudest. Riigisisene kasutus järgnes alles hiljem.
Valdkondlikku bürokraatiat tundva inimesena peab ta tõenäoliseks, et pigem loobuvad EL-i turismile orienteeritud riigid koroonatõendist, kui et hakkavad kiirtesti tulemuste lisamist sellele külge pookima.
“Selline juba kokku lepitud asjadesse täiendavate reeglite sissetoomine kiirtesti näol võib olla keeruline. On prognoosid, milline võiks olla olukord EL-is märtsis-aprillis, aga seda võivad segada ka uued faktorid. Mõeldes suvehooajale, on EL-i siseselt veel aega uusi reegleid kokku leppida. Kokkuleppeid raskendab see, et eri riigid on panustanud tõenditel eri moel. Võimalik, et mõned riigid, eriti kes on rohkem turismist huvituvad, võivad olla kergemini valmis loobuma tõendite kasutamisest EL-i siseselt maaletulekul üldse. Aga riikidel, kes on teinud vaktsineerimise kohustuslikuks, on poliitiliselt suuremad motiivid karmimatest tõendireeglitest kinni hoida kui nendel, kes arvestavad rohkem tervishoiueesmärke ja -vajadusi,” selgitas Jesse. “Läbirääkimised võivad liikmesriikide vahel olla keerulised, aga aega veel on.”
Iseasi on koroonatõendite riigisisese kasutuse lõpetamine. Jesse tõdeb, et praegu need enam eesmärki ei täida.
“Mida see tõend meile näitab? Seda, et inimesed on haiguse läbi põdenud. Kas see varasem läbipõdemine kaitseb omikroni eest? Tegelikult ei kaitse. See näitab, et sel inimesel on väiksem risk vajada haiglaravi, sest ta on viirusega kokku puutunud kas läbi vaktsineerimise, läbipõdemise või mõlema. Seetõttu peabki läbi mõtlema, mis on nende tõendite siseriikliku kasutuse eesmärk ja väärtus,” ütles Jesse.
Samas aga ei poolda ta nende kasutamise päevapealt lõpetamist: “Tõendite kasutamist päevapealt lõpetada pole kindlasti mõistlik, vaid tuleks läbi mõelda, millised on käitumissoovitused inimestele, et ühiskond võimalikult kenasti selle omikroni lainega hakkama saaks.”
Seetõttu peab ta jätkuvalt oluliseks terviseohutut käitumist – maskikandmist, distantsi hoidmist, enne üritustele või avalikesse paikadesse minemist kõigi inimeste kiirtestimist, et välistada asümptomaatiliselt nakatunud.
Omikroni tüve puhul ei pea ta oluliseks kõiki positiivseid kiirteste kulukate PCR-testidega üle kinnitada.
“Kiirtestidel on valenegatiivsust kindlasti rohkem, aga kui see juba näitab positiivset tulemust, siis PCR-test tavaliselt lisainfot diagnostikaks ei anna. Jah, PCR-testi pealt saab teha genotüpiseerimist, aga seda saab teha ka valikuliselt,” ütles Jesse.
Kas ja millal loobuda aga kiirtestidest ning hakata koroonaga käituma nagu muude viirushaigustega, kus tõbised jäävad koju ja terved käivad kodus-koolis edasi, ei taha Jesse välja öelda.
“See vajab erinevate erialade vahel kokkuleppimist. Päevapealt ei ole mõistlik kiirtestimist kaotada, aga pole ka mõistlik, kui igaüks hakkab oma isiklikku arvamust meedias avaldama. Õige on tulla välja uue diagnostikajuhisega pärast arutelusid erinevate erialade vahel, nii nagu meditsiinis kombeks on,” leiab Jesse. “Diagnostika-, ravi- ja karantiinijuhised on viimase kahe aasta jooksul korduvalt muutunud. Nüüd peame jälle muutuse ette võtma ja võib-olla põhjalikuma kui vahepealsed.”
Maris Jesse lahkus sotsiaalministeeriumi tervishoiu asekantsleri kohalt augusti algul, kui tema teenistusaeg lõppes. Uueks ametiajaks ta enam ei kandideerinud.
Sestpeale ta kusagile põhikohaga tööle läinud ei ole, vaid nimetab end vabakutseliseks, kes teeb koostööd nii Tartu kui ka Tallinna Ülikooliga ja teeb tervishoiu konsultandi tööd mitme projekti juures.
Loe ka: Endised teadusnõukoja liikmed avavad lõpuks oma suu.
Allikas. Err.ee
