Enamikus Euroopa riikides ei peeta noori täiskasvanuks enne 20 eluaastat.
Kuigi ametlikku täiskasvanuea algust tähistab enamasti 18. sünnipäev, siis enamikus Euroopa riikides ei peeta noori täiskasvanuks enne 20. eluaastat ja aasta-aastalt lükkub täiskasvanuks saamine üha hilisemasse vanusesse, ilmneb Euroopa Sotsiaaluuringu andmetest.
“Igale asjale on määratud aeg ja aeg on igal tegevusel taeva all.” Seda Koguja raamatu tsitaati on kasutatud nii laulusõnades kui ka matkitud rahvaütlustes. Sotsiaaluuringu andmed näitavad, kuidas tänapäeva eurooplased saavad aru elust ja mis vanuses peaksid olulised elusündmused aset leidma: näiteks millal on aeg vanemate juurest välja kolida, lapsi saada või vanaks saada, kirjutab Tartu Ülikooli ajakirjandusuuringute teadur ja Karlstadi Ülikooli järeldoktor Marju Himma.
See informatsioon aitab teadlastel ka prognoosida seda, millised sündmused järgnevad millistele, näiteks kas abielu eelneb laste saamisele. Samuti on oluline, millised elusündmused on omavahel seotud, näiteks vanemapuhkuse võtmine ja tööhõive. Teadmised inimeste arusaamadest ja nende muutuste uurmisest aitavad kujundada poliitikaid ning teha ühiskonnas paremaid otsuseid.
Euroopa Sotsiaaluuringu andmetele tuginedes panid sotsiaalteadlased kokku kirjeldused erinevatest elusündmuste ajastustest. Mida kõnelevad need Eesti kohta võrdluses teiste Euroopa riikidega? Esimesena vastame täiskasvanuks saamist puudutavaid tulemusi.
Millal saab inimene täiskasvanuks?
Euroopa riikides saavad inimesed seaduslikus mõttes täiskasvanuks 18. eluaastal. Samas enamiku riikide elanikud peavad inimest täiskasvanuks ikka 20. eluaastates. Sarnane on ka arusaam, et noormehed saavad täiskasvanuks hiljem kui neiud.
Hinnang täiskasvanuks saamise keskmisele eale erineb aga riikide lõikes kaheksa aastat – kui briti ja tšehhi naised saavad täiskasvanuks 18-aastaselt, siis Bulgaarias peetakse meest täiskasvanuks alles 26-aastaselt. Eesti elanikud peavad neiut täiskasvanuks 19-aastaselt ja noormeest 22-aastaselt.
