| Täna avaldatud Eurobaromeetri rahvastiku-uuringu kohaselt leiab seitse eurooplast kümnest, et rahvastikusuundumused ohustavad ELi pikaajalist majanduslikku jõukust ja konkurentsivõimet. Kõige pakilisemateks rahvastikuprobleemideks peetakse elanikkonna vananemist (EL 42%, EE 40%) ning tööealise elanikkonna vähenemist ja tööjõupuudust (EL 40%, EE 34%). Euroopa Komisjon võttis täna vastu teatise, milles esitatakse ülevaade õigusaktidest, poliitikaraamistikest ja rahastusest, mida liikmesriigid saavad kasutada rahvastikumuutustega toime tulemiseks. Euroopa Komisjoni demokraatia- ja demograafiaküsimuste asepresident Dubravka Šuica: „Rahvastikumuutused avaldavad meie ühiskonnale sügavat mõju ning see tähendab vähenevat sündimust kogu Euroopas, aga ka seda, et oleme muutumas vananevast ühiskonnast pikaealisuse ühiskonnaks. Kuna rahvastikumuutused on järjest käegakatsutavamad, on vaja kiiresti tegutseda ka Euroopa tasandil, et need ei takistaks ELi majanduskasvu ja konkurentsivõimet. Täna esitletud poliitikavahendite eesmärk on saavutada õige kombinatsioon oskustest ja annetest, mida on vaja tööturu vajaduste rahuldamiseks.“ Teatise kohaselt peaks ELi tegevus rahvastikuprobleemide lahendamisel tuginema neljale põhimõttele: toetada lapsevanemaid, et aidata neil paremini ühitada pere loomist ja tasustatud tööd. Selleks tuleb tagada kvaliteetne lapsehoid ning võimalus viia töö- ja eraelu tasakaalu; võimestada nooremaid põlvkondi, et nad saaksid arendada oma oskusi ning leida töökoha ja taskukohase eluaseme toetada vanemat põlvkonda ning viia läbi reforme nende heaolu säilitamiseks koostoimes sobiva tööturu- ja töökohapoliitikaga; kasutada tööjõupuuduse olukorras ja vastavalt vajadusele hallatud seadusliku rände võimalusi. See peab toimuma koos EList pärit talentide kasutamisega. Teatises võetakse arvesse ka rahvastikumuutuste territoriaalset mõõdet, eriti piirkondades, kus rahvastik väheneb ja paljud noored töötajad lahkuvad (nn ajude äravool). Liikmesriikide poliitika peaks põhinema kohalikul olukorral, kuna demograafilised probleemid on liikmesriigiti ja piirkonniti erinevad. Lisaks regulatiivsetele vahenditele ja poliitikaraamistikele pakub EL liikmesriikidele ka mitmeid rahastamisvahendeid, nagu taaste- ja vastupidavusrahastu ning Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+). |
