Dr Piret Veeruse sõnul on sünnitusjärgsed perepalatid taas avatud alates 2021. aasta juunist täisimmuunsetele pereliikmetele. “Sünnituse juures saab olla isa, kes on vaktsineerimata ja pole Covid-19 põdenud, kuid sünnitusjärgsesse perepalatisse saame teiste patsientide ja personali ohutuse tagamiseks lubada vaid koroonaviiruse suhtes immuunsed pereliikmed,” selgitas Veerus. “Alates 25. oktoobrist 2021 testime kõiki pereliikmeid koroonaviiruse suhtes immuunstaatusest olenemata.”
Sealjuures julgustab Piret Veerus ka beebiootajaid end vaktsineerima. “Vaktsineeritud rasedatel on koroonahaigus oluliselt kergema kuluga, sealjuures vaktsineerimata rasedal on haiguse kulg kordades raskem kui sama vanal mitterasedal,” kinnitas dr Veerus. “Vaktsineerida võib nii rasedust planeerides, raseduse ajal kui ka rinnaga toites. Vaktsineerimise abil saab haiguse vastu antikehad ema käest platsenta kaudu või rinnapiimaga ka beebi.”
Arusaar julgustab samuti kõiki rasedaid ja imetavaid emasid end vaktsineerima. “Näeme küll praegu, et ka vaktsineeritud nakatuvad koroonasse, kuid siiski põevad nad seda kergemini,” lausus Arusaar ja avaldas lootust, et praegu ei arva vast enam keegi, justkui põeksid koroonat raskelt vaid vanemad inimesed.
“Meil on tõsiseid haigestumisjuhte väga palju ka noorte, k.a lapseootel naiste seas. Nõnda võiks iga beebiootaja endalt küsida, kas ta tahab nautida oma lapsega mõnusat pereks kasvamist. Kui haigestuda raskelt koroonasse, võib hiljem olla keeruline pereõnne ja lapse eest hoolitsemist nautida, sest tuleb tegeleda ka enda tervisega. Maailmas on ju kõik suuremad pandeemiad seljatatud enamasti massilise vaktsineerimise tulemusena. Ravimitööstus on väga kontrollitud tööstus – igapäevaselt kasutatav olmekeemia või kosmeetikum võib sisaldada rohkem kõikvõimalikke allergiaid ja kõrvaltoimeid esile kutsuvaid abiaineid kui vaktsiin.”
Koroonaviirus toob enneaegsed sünnid
• Deltatüvi põhjustab rasedatel komplikatsioone ja rohkem rasedaid satub intensiivraviosakonda, haiglates võib praegu kohata väga tõsiselt haigeid rasedaid.
• Koroonahaiguse korral on rasedatel kolm korda suurem risk vajada intensiivravi ja hingamisaparaati kui mitterasedatel ja ligi kaks korda suurem risk surra. Samuti on raseda kopsude jt organite kahjustused raskemad. Seetõttu esineb olukordi, kus ema ohutuse nimel tuleb rasedus lõpetada.
• Koroona on kasvatanud enneaegse lapse sünnitamise riski 40%. Pelgulinna sünnitusmajas on koroonahaiged kasvatanud enneaegsete laste hulka 12,5%-ni, muidu on enneaegsuse osakaal aastakümneid olnud stabiilselt umbes 5%.
• Koroonat põdedes tekivad platsentas põletikulised muutused ja trombid platsenta veresoontes, mille tagajärjel halveneb loote hapnikuvarustus. Covd-19 positiivsete sünnitajate beebid vajavad kolm korda sagedamini intensiivravi.
