Terras tõdeb, et see uus nõue seab kodanikele täiendavaid kohustusi praeguses keerulises majandusolukorras. Inimesed jätavad renoveerimise tihti tegemata, kuna neil puuduvad selleks vajalikud finantsressursid.
Terras märgib, et kuigi on ilmselge, et hoonete renoveerimine on vajalik, ei ole Euroopa Liidu poolt antav finantstoetus piisav, mistõttu peavad vajalikud vahendid tulema Eesti maksumaksjatelt, ulatudes Terrase hinnangul Eestis kuni 20 miljardi euroni.
Direktiivi peamine eesmärk on vähendada EL hoonete kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja energiatarbimist 2030. aastaks ning saavutada 2050. aastaks hoonestuse kliimaneutraalsus.
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi toob välja, et kuigi mõned suudavad oma maju iseseisvalt renoveerida, on paljudel majanduslikult see võimetus. Ta osutab, et Eestis on umbes 25 000 korteriühistut, millest ligikaudu 14 000 vajavad renoveerimist.
Mardi leiab, et Euroopa Liit peaks selliste ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks leidma piisavad rahalised vahendid. Lisaks nõutakse, et kõik uued hooned oleksid heitevabad alates 2030. aastast ning riigiasutuste kasutuses olevad hooned peavad eesmärgi täitma juba 2028. aastaks.
