Uudisteagentuur Bloomberg teatas reedel, et Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid jõudsid reedel kokkuleppele ja kehtestasid Venemaa naftale hinnalaeks 60 dollarit barreli kohta.
Venemaa toornafta hinnalage jõustatakse transpordi ja teenuste osutamise keeldude kaudu. Alates esmaspäevast, 5. detsembrist on keelatud sellise Venemaa nafta transport kolmandatesse riikidesse, mis on ostetud kallimalt kui 60 dollarit barreli kohta. Samuti ei tohi osutada teenuseid laevadele, mis kallimat Venemaa naftat veavad. Ettevõtjatele on jäetud üleminekuajad enne 5. detsembrit ostetud Venemaa nafta sihtkohta viimiseks.
Venemaa müüb juba praegu oma toornaftat allahindlusega. Rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind oli reedel 87 dollarit barreli kohta. Venemaa toornafta Urals hind oli reedel umbes 64 dollarit barreli kohta.
Hinnalae raames tahavad lääneriigid, et Venemaa jätkaks nafta tarnimist maailmaturule. Seetõttu ei kehtestanud lääs madalamat ülempiiri, vahendas Bloomberg.
Kokkuleppe juurde lisati läbivaatamisklausel, mille kohaselt vaadatakse Venemaa nafta hinnalagi iga kahe kuu tagant üle, et hinnata, kas kehtiv piirhind on olusid arvestades õige, ja vajadusel määrata uus tase.
Leppes on ka punkt, et hinnalagi peab olema vähemalt viis protsenti maailmaturu keskmisest hinnast allpool.
Alates 5. detsembrist hakkab kehtima ka Euroopa Liidu sanktsioon, mis keelab Venemaa toornafta meritsi impordi Euroopasse, kehtestades erandi ainult torujuhtmete kaudu imporditavale naftale. Nafta hinnalae seadmise puhul on tegemist sellele sanktsioonile täiendava meetmega, mitte ei asenda seda.
Eesti poliitikud pooldavad madalamat hinnalage
Peaminister Kaja Kallas (RE) ütles, et Euroopa Komisjoni algne ettepanek oli seada hinnalagi 65 dollari peale, kuid Eesti veenis partnereid kokkuleppima madalamas hinnas. “Iga dollar, mille võrra hinnalagi madalam on, tähendab Venemaale umbes kahe miljardi dollari võrra väiksemat tulu. Seega see, et meil õnnestus kokku leppida viie dollari võrra madalamas hinnas, tähendab, et Venemaa sõjamasin jääb ilma kümnest miljardist dollarist,” kommenteeris Kallas.
Nii Kallas kui ka välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa) leiavad, et hinnalagi võiks olla siiski veel madalam. “Meie ekspertide hinnangul oleks Venemaa jaoks tõsiselt valulik hind 30-40 dollari vahel. Täna saavutatu oli siiski parim võimalik kompromiss hetkel. Olen tänulik meie partneritele, kes oma seisukohta muutsid ning nõustusid meie pakutuga,” ütles Kallas.
“Meie eesmärk on võtta Venemaalt ära vahendid, millega rahastada oma agressiivset sõjategevust Ukraina riigi, rahva ja iseseisvuse vastu. Ka täna kehtestatud hinnalagi on liialt kõrge ja ei täida seda eesmärki täielikult, ent ma olen lootusrikas, et meil on võimalik edasistes aruteludes seda allapoole tuua. Meile on oluline, et tänastes otsustes sõnastati selgelt, et hinnalage on võimalik ümber vaadata,” ütles Reinsalu.
Endine välisminister Eva-Maria Liimets (Keskerakond) lausus, et kuna kompromiss on madalam kui G7 riikide välja pakutud 65-70 dollarit naftabarreli kohta, siis võib sellega üldiselt ka rahule jääda.
“Kindlasti on oluline, et on saavutatud kokkulepe ja see hinnalagi praegu ära fikseeritakse. Milline see mõju maailmaturule on, seda me näeme õige pea. Siin on kindlasti väga oluline, et ka meil Eestis kaalutaks kõiki samme, mis parandavad inimeste toimetulekut. Kui nüüd see maailmaturu hind muutub sedavõrd, et nafta hind mõjutab ka Eestis hinnatõusu, siis on kindlasti väga oluline, et oleksid ka meetmed, mis aitavad Eestis seda hinnatõusu leevendada,” lausus Liimets.
Eesti 200 esimees Lauri Hussar ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets ütlesid, et 60-dollarilise hinnalaega ei saa rahule jääda. Lauri Läänemets ütles siiski, et see on parem kui mitte midagi.
“Lõppkokkuvõttes ei ole see nördimus mitte Eesti peaministri suhtes, vaid pigem selles suhtes, et meil seda ühtsust Euroopas nii palju ei olnud, et siin energiahindade koha pealt see otsus teha. Ma saan siiski aru, et see on esialgne samm. Järgmine võiks olla suurem ja ma loodan, et sellega minnakse edasi,” lausus ta.
Ka Lauri Hussar ütles, et mida madalam hinnalagi, seda parem. “Euroopa Liit peab töötama püsivalt selle nimel, et siduda end lahti Venemaa energiakandjatest. See on kõige tõhusam viis, kuidas lõpetada sõda Ukrainas,” ütles Hussar.
Teistest eristus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin Helme, kes ütles, et ükskõik, millise nafta hinnalae seadmine on vaid poliitilise poosi võtmine, mis tegelikult Vene majandust ei nõrgesta.
“Venemaa on juba oma nafta ja gaasi suures osas suunanud ümber Aasia riikidesse, kes nende sanktsioonidega ei ühine. Nemad nende sanktsioonidega ei ühine. See, kas see hinnalagi on 70, 60 või 40 dollarit, see on tegelikult selline kabukiteater. Kaudselt võib ta nafta hinda mõjutada, aga tegelikult mõjutab nafta hinda ikkagi maailmamajanduse üldine seis,” lausus ta.
Helme ütles, et kui suurem osa maailmast sanktsioonidega ei ühine, on need hambutud ning selle asemel peaksid riigid keskenduma hoopis oma iseseisva kaitsevõime tugevdamisele.
Err.ee
