Euroopa Liit jõudis kokkuleppele Venemaa külmutatud riigivaradelt teenitud tulu esimese makse kasutamises. Juuli lõpus laekub Euroopa Komisjoni arvele umbes 1,4 miljardit eurot, mis kulutatakse Ukrainale kiirkorras laskemoona ja õhukaitse ostmiseks. Eestil on otsuse elluviimisel kandev roll.
„See on õiglane otsus, sest nii saab Ukraina relvastust Venemaa enda riigivaralt teenitud kasumiga, mitte ainult Euroopa Liidu maksumaksja rahaga,“ ütles välisminister Margus Tsahkna täna Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kohtumisel Luksemburgis. „Raha läheb otsust ellu viivatele riikidele, kes saavad kohe osta Ukrainale hädavajalikku relvastust. See on kiirtee, et Ukraina saaks tagasi lüüa Venemaa igapäevased rünnakud ning kaitsta oma energiataristut ja inimesi.“
Mai lõpus kinnitasid ELi liikmesriigid plaani kasutada ELis Venemaa külmutatud riigivaradelt teenitud tulu Ukraina toetamiseks. Kokkuleppe kohaselt suunatakse 90 protsenti tulust Euroopa rahurahastusse Ukraina sõjaliseks abistamiseks. Ülejäänud 10 protsenti läheb Kiievi toetamiseks muul viisil.
Lisaks käivad ELis arutelud, kuidas edaspidi kasutada Venemaa külmutatud riigivaradelt teenitud tulu laenu tagatisena. Juhtivate tööstusriikide ühenduse G7 juhid otsustasid 13. juuni anda Ukrainale ligikaudu 50 miljardi euro ulatuses laenu, kasutades selleks Venemaa külmutatud riigivaradelt saadavat tulu.
„G7 otsus on samm õiges suunas ning tähendab, et Venemaa varad jäävad külmutatuks, kuni Venemaa hüvitab Ukrainale tekitatud kahju,“ selgitas Tsahkna ning märkis, et Venemaa on praeguseks Ukrainas enam kui 400 miljardi euro suuruses kahju tekitanud. Selle korvamiseks on välisministri sõnul vaja kasutusele võtta ka Venemaa külmutatud riigivarad endid ning töö selle nimel käib.
