| Euroopa Komisjon tegi täna ettepaneku anda Ukrainale ulatuslikku finantsabi, mis koosneb kuni 45 miljardi euro suurusest Ukraina laenukoostöö mehhanismist ja kuni 35 miljardi euro suurusest erakorralisest makromajandusliku finantsabi laenust ning mille tagamiseks kasutatakse Venemaa külmutatud varadest saadavat kasumit. Sellega antakse selge signaal, et Ukraina ülesehitamise koorem lasub selle hävitamise eest vastutavatel isikutel. |
| Ukraina laenukoostöö mehhanism Kõigepealt teeb komisjon ettepaneku luua Ukraina laenukoostöö mehhanism, mis võimaldab ELi ja G7 partneritel anda Ukrainale kuni 45 miljardi euro ulatuses laenu. Mehhanismi kaudu antakse Ukrainale toetust, mille rahastamiseks kasutatakse Venemaa keskpanga tõkestatud varadest tulenevat erakorralist kasumit. Ukraina võib kasutada seda toetust laenude tagasimaksmiseks G7 ERA-algatuses (Extraordinary Revenue Acceleration Loans for Ukraine) osalevatele laenuandjatele. |
| Erakorraline makromajanduslik finantsabi Lisaks teeb komisjon ettepaneku anda Ukrainale makromajandusliku finantsabi raames erakorralist laenu kuni 35 miljardi euro ulatuses. See rahaline toetus on äärmiselt oluline, et katta Ukraina kiireloomulisi eelarvevajadusi, mis on Venemaa üha intensiivsema ja pikaleveninud agressiooni tingimustes märkimisväärselt suurenenud. Finantspaketiga täidetakse kohustused, mis võeti G7 juhtide tippkohtumisel Apuulias 15. juunil ja Euroopa Ülemkogu 27. juuni kohtumisel. Ettepaneku peab enne jõustumist heaks kiitma Euroopa Parlament ja ELi liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamus nõukogus. |
| Taust Alates Venemaa agressioonisõja algusest Ukraina vastu on EL koos oma liikmesriikidega Venemaa tegevuse ühemõtteliselt hukka mõistnud ning pakkunud Ukrainale ja selle rahvale enneolematut toetust. EL, selle liikmesriigid ja Euroopa finantsasutused on andnud kokku 118,3 miljardit eurot toetusi ja laene, et toetada Ukraina majandust ja sõjalist võimekust ning aidata säilitada põhiteenuseid ja toetada ülesehitustöid, humanitaarabi ja sõjapõgenikke. |
| Vastavalt Venemaa suhtes kehtestatud ELi sanktsioonidele on alates 2022. aasta veebruarist külmutatud Venemaa keskpanga varad, mis on liikmesriikide finantsasutuste valduses ja mille väärtus on ligikaudu 210 miljardit eurot. Nende varadega tehtavate tehingute keeld toob kaasa erakorralise sularaha kogunemise väärtpaberite keskdepositooriumidesse, mis toob kaasa tulu. Sõltuvalt intressimääradest on erakorralised tulud praegu hinnanguliselt kuni 2,5–3 miljardit eurot aastas. Need tulud ei kujuta endast riigivara ning neid ei pea Venemaa keskpangale kättesaadavaks tegema isegi pärast varade vabastamist. 2024. aasta mais otsustas nõukogu kasutada neid erakorralisi tulusid Ukraina toetamiseks. |
