EKRE valed rahvale: Mart Helme ründab enda loodud 2020.a andmebaasi ( ABIS ) ja süüdistab teisi.
„Tänan Mart Helmet, kes 13. oktoobril 2020 toonase siseministrina saatis kooskõlastusringile nn ABISe eelnõu,“ ütles siseminister Kristian Jaani. „Samuti tänan kõiki toonaseid ministreid, kes üksmeelselt sellele eelnõule heakskiidu andsid. Seisame ühiselt õige asja eest, et efektiivsemalt ja kiiremini võidelda kuritegevuse vastu, tõkestada terrorismi ja ebaseaduslikku rännet ning paremini kaitsta inimeste andmeid. Kas selleks on vaja mitu päeva kestvaid istungeid teha, pole kindel.“
Loe ka: Martin Helme enesekindlad valed!
Riigikogu kolmapäeval alanud istung lõppes neljapäeva hommikul, parlament jätkab automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu (ABIS) arutamist.
Jaani lükkab ümber kuus Ekre poolt ringlusse saadetud valeväidet ning tuletab meelde, et Ekre ise toetas valitsus olles andmebaasi loomist, kuid nüüd opositsioonis on asunud seda torpedeerima.
Kui Ekre väidab, et politsei saab sõrmejälgede kasutamiseks uusi õiguseid, siis tegelikkuses on õigus kasutada dokumendi väljaandmisel kogutud biomeetrilisi andmeid avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks juba aastast 2010 ja kriminaalmenetluses alates 2012. aastast. Endiselt saab kriminaalmenetluses biomeetrilisi andmeid kasutada üksnes prokuröri loal ja üksnes raskete kuritegude uurimisel.
Siseministeeriumi asekantsleri Veiko Kommusaare sõnul kiitis neli aastat tagasi juunis valitsus heaks automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu loomise, mida täna tunneme nimetuse all ABIS. „Sel aastal oleme jõudmas süsteemi kasutusse võtmiseni,“ lisas ta.
ABISe eesmärk on Kommusaare sõnul (a) biomeetriliste andmete turvalisem kaitse, (b) paremini ja kiiremini kuritegevuse vastu võitlemine, (c) kõigi õiguste kaitstus ja (d) juba olemasolevate seaduste õiguspärane rakendamine tänapäevase tehnilise lahendusega. „Kõikide nende eesmärkide juures on tähtis asjaolu, et konkreetne menetleja saab ainult konkreetse menetletava isiku biomeetrilisi andmeid otsida,“ selgitas ta.
„Kui nüüd väga lihtsalt kokku võtta, siis on ABIS vajalik selleks, et tagada ühiskonnas turvalisust ja samas kaitsta isikuandmeid tänapäevaste kõrgetasemeliste vahenditega,“ rääkis Kommusaar. „ABIS aitab näiteks ootamatult terviserikke saanud inimese perel kiirelt teada saada, et nende lähedane on haiglasse sattunud isegi siis, kui teadvuse kaotanud inimesel pole dokumente kaasas. ABIS annab kindluse, et riik teab, millised inimesed tema territooriumil viibivad. Näiteks saab tuvastada ka inimese, kes on välisriigis oma nime muutnud ja püüab varjata oma varasemaid seaduserikkumisi.“
❎Väide 1: Tekib suur superandmekogu
✅Vastus 1: Ei teki. Tulevikus ABISe abil saame erinevalt praegusest hakata üksteisest eraldi hoidma biomeetrilisi (sõrme- ja näokujutised) ja biograafilisi (nimi, sünniaeg, isikukood, kodakondsus jms) andmeid. Inimeste andmed on seeläbi paremini kaitstud!
❎Väide 2: Inimestelt hakatakse ABISe tarbeks koguma eraldi biomeetrilisi andmeid, sh DNA-d jmt.
✅Vastus 2: EI, ABISe jaoks ei koguta eraldiseisvalt uusi andmeid. Samuti ei vasta tõele, et ABISesse kogutakse DNA või silma iiriskesta kujutisi vmt – täielik pahatahtlik info neilt, kes üritavad inimesi hirmutada.
❎Väide 3: Eesti hakkab müüma inimeste andmeid teistele riikidele.
✅Vastus 3: Esiteks, Eesti ei müü kellelegi oma inimeste andmeid. Teiseks, Eesti vahetab juba praegu 19 liikmesriigiga andmeid piiriüleste kurjategijate tabamiseks. Samuti teeme koostööd tõkestamaks terrorismi ja ebaseaduslikku rännet. Kolmandaks, koostööd tehakse üksnes ja ainult süüteo toime pannud isikute osas!
❎Väide 4: Kavandatud 14,8 miljoniga saaks praeguses eelarve olukorras midagi muud teha.
✅Vastus 4: Arendustöödeks eraldati raha juba 2017. aastal! Millest tubli osa on juba kasutatud või kasutuses. Põhimõttelised otsused on tehtud 4 aastat tagasi. Seega ei saa kogu seda raha lihtsalt praegu tagasi võtta.
❎Väide 5: Igasugused ametnikud saavad valimatult minna ABISesse nö surfama ja andmeid otsida.
✅Vastus 5: Ei vasta kohe üldse tõele. Esiteks, ligipääs on konkreetselt volitatud isikul, kes täidab kindlat tööülesannet. Teiseks, andmete vaatamisest jääb sellest jälg maha. Kontroll on kõrgendatud.
❎Väide 6: Politsei saab hulk uusi õigusi, sh sõrmejälgi ristkasutada.
✅Vastus 6: Politseil on õigus sõrmejälgi ristkasutada juba 10 aastat! Ei looda juurde õiguslikke aluseid isikuandmete töötlemiseks, vaid kasutusse võetakse tänapäevane tehniline lahendus.
„Kokkuvõtvalt jääb arusaamatuks, miks ja kelle huvides erinevaid valeväiteid ja hirme levitatakse. Aga meie saame alati selgitada,“ võttis Jaani teema kokku.
