Eesti Konservatiivne Rahvaerakond esitles teisipäeval 2023. aasta valimiste rahvastikuprogrammi, mille eesmärk on pöörata eestlaste sündimus kasvule.

Riigikogu liige ja EKRE rahvastikuministri kandidaat Jaak Valge juhib tähelepanu, et eestlaste praegune sündimus ei taga meie rahvuse püsimajäämist ja mitte-eestlaste sisseränne on enneolematult kõrge. „Meid ähvardab rahvusena vähemusse jäämine oma kodumaal,“ ütles Valge.

„Tarvis on rakendada rahvastikupoliitikat, mis kasvatab eestlaste sündimust, soodustab välismaale lahkunud rahvuskaaslaste naasmist, piirab rangelt sisserännet, soodustab põgenike tagasirännet ning Eestisse püsivalt elama jäänud mitte-eestlaste lõimimist ning assimileerimist. Me juhindume rahvastikupoliitikas põhiseaduse preambulist, mis määratleb Eesti olemuslikult rahvusriigina.”

Seome tulumaksu, pensioni ning kodu- ja õppelaenu laste arvuga 

Sündimuse kasvatamiseks tahab EKRE tõsta peretoetusi ja vanemahüvitisi, vähendada lasteaia kohatasu, siduda pension selgemalt laste arvuga, vähendada iga alaealise lapse pealt last kasvatava vanema tulumaksu 5% võrra. Samuti peab EKRE vajalikuks soodsat kodulaenu, mille puhul kustutataks sellest neljandik iga uue lapse sünniga, ning õppelaenu, mis kustutataks pooles ulatuses, kui peres on üks laps ning täies ulatuses, kui peres on kaks või rohkem last.

„Eesti pered soovivad rohkem lapsi, kui neil tegelikult on. Tegelike ja soovitud laste arvu lahknevus on suurem näiteks kõrgharitud naiste puhul, kes on pidanud õpingute ajal majanduslikel põhjustel lapsesaamist edasi lükkama,“ ütles Valge.

Meetmed keskmise ja töövõimelise eluea suurendamiseks

Keskmise ja töövõimelise eluea suurendamiseks tahab EKRE toetada investeeringutega tervislikke eluviise, suurendada sõeluuringutest osavõttu, võidelda uimastite leviku vastu, ennetada alaealiste alkoholitarvitamist ning investeerida tervishoiusüsteemi, et lühendada ravijärjekordi.

Jaak Valge selgitas, et keskmine oodatav eluiga on Eestis praegu madal, olles viimastel aastatel veelgi langenud. „Eriti suur on 30–50-aastaste meeste suremus, põhjuseks õnnetused, mürgistused ja elustiilist tingitud haigused. Tervelt elatud aastate poolest on Eesti mehed Euroopa Liidu riikide hulgas viimaste seas,“ ütles Valge.

Toetame eestlaste naasmist kodumaale

Välismaal elavate rahvuskaaslaste naasmiseks tahab EKRE korraldada tagasirände kampaaniaid, aidata Eestisse naasnuid siin kohanemiselt ning moodustada Välis-Eesti valimisringkond, et välismaale jäänud eestlased tunneksid kodumaaga tihedamat sidet ja kaaluksid naasmist.

„Välismaal elab 100 000–150 000 eestlast, neist pooled Soomes. Väljaränne oli eriti hoogne aastatel 2008–2012 eelmise majanduskriisi ja Reformierakonna kärpepoliitika ajal. Teadaolevalt soovivad ligi pooled Soomes elavatest eestlastest naasta kodumaale. Eestisse naasmise peamiseks takistuseks on madal töötasu, mida omakorda põhjustab mujalt saabuv odavtööjõud,“ selgitab Valge.

Eesti ei tohi muutuda slaavi provintsiks

Otsustavat muutust on EKRE programmi kohaselt vaja riigi immigratsioonipoliitikas. Erakond tahab jõustada sisserändekvoodi 0,1% Eesti püsielanikkonnast, lubada kvoodivälise erandina tööjõu sisserännet ainult kõrgemapalgalistele töötajatele, tühistada kriminaalkorras karistatud ja Eesti riigi suhtes vaenulikult käitunud välisriikide kodanike elamisload. EKRE peab põhjendatuks maksta pere- ja muid sotsiaaltoetusi üksnes Eesti ja Eestis elavatele Euroopa Liidu kodanikele ja ainult nendele kolmandate riikide kodanikele, kes elavad Eestis pikaajalise elamisloa alusel.

Jaak Valge selgitas, et praegune odava tööjõu sissevool pärsib Eesti inimeste palgakasvu ja vähendab eestlaste võimalusi naasta kodumaale.

„Majanduskriis ja jätkuv odavtööjõu immigratsioon surub eestlasi hoopis riigist välja. Idaslaavlaste massiline sisseränne teravdab niigi väga keerulist lõimumisprobleemi, tekitab julgeolekuprobleemi ning kiirendab ühiskonna vananemist. Massiimmigratsiooni jätkumise korral muutub Eesti idaslaavi provintsiks.“

Toetame sõjapõgenikke Ukrainas ja lähiriikides

EKRE soovib vaja muuta ka Eesti Ukraina-poliitikat. Jaak Valge nendib, et Ukrainast Eestisse tulnute suhtarvult on Eesti esimene riik maailmas, ajutise ja rahvusvahelise kaitse saanute suhtarvult maailma esimese kolme seas.

„Toetused Ukraina põgenikele on Eestis heldemad kui Lätis, Leedus, Poolas või Tšehhis. Erinevate ametite kogutud andmestikust saame järeldada, et Eestisse on 2022. aastal saabunud enam kui 150 000 inimest, kellest ligi 100 000 on Eestisse jäänud või pendeldavad edasi-tagasi. Seda on rohkem kui Tartu linna jagu inimesi. Eesti ei suuda neile enam pakkuda elamisväärseid tingimusi. Omavalitsused ei tule toime, tervishoiusüsteem on ummikus, koolide koormus ületanud taluvuse piiri, vene keele positsioon on järsult tugevnenud,“ tõdes Valge.

EKRE tahab lõpetada Ukraina põgenike Eestisse vastuvõtmise, et hakata põgenikke toetama Ukraina Ukrainas ja Ukraina lähiriikides. Samuti tahab erakond sulgeda idapiiri ja kehtestada piiridel kontroll, kehtestada ajutise kaitse saanutele rangemad nõuded, viia täiskasvanud saabunutele läbi julgeolekukontroll, lõpetada Ukraina õpilaste eesti- ja venekeelsetesse koolidesse suunamine ning pakkuda selle asemel tuge Ukraina haridussüsteemis jätkamiseks ning toetada sõja lõppedes Ukraina põgenike naasmist kodumaale.

Päästame Eesti rahvusriigi!

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond juhindub rahvastikupoliitikas põhiseaduse preambulist, mis määratleb Eesti olemuslikult rahvusriigina. Erakonna eesmärgiks on põlisrahva ja eesti keele domineeriva seisundi saavutamine Eestis. Selleks on tarvis rakendada rahvastikupoliitikat, mis kasvatab eestlaste sündimust, soodustab välismaale lahkunud rahvuskaaslaste naasmist, piirab rangelt sisserännet, soodustab hilisimmigrantide tagasirännet ning Eestisse püsivalt elama jäänud mitte-eestlaste lõimimist ning assimileerimist.

Viimaste aastate rahvastikupoliitika on kahjuks liikunud vastupidises suunas: eestlaste praegune iive ei taga meie rahvuse püsimajäämist, eestlaste väljaränne on endiselt suur, mitte-eestlaste sisseränne aga enneolematult kõrge, eesti keele kasutusala aheneb hirmuäratava kiirusega. Meid on tabanud massiimmigratsioon, meid ähvardab rahvusena vähemusse jäämine oma kodumaal ja pikemas plaanis hääbumine.

I. SÜNDIMUS

Sündimuse summaarkordaja (viimastel aastatel 1,5-1,6) on Eestis ca 20% alla taasteaseme. Eriti järsult on sündimus langenud viimasel kahel aastal, põhjuseks majandusliku ebastabiilsuse kasv ning peretoetuste ja vanemahüvitiste reaalväärtuse kahanemine. Probleemiks on ka esimese lapse saamise jätkuv edasilükkamine. Alates 2012. aastast on igal aastal kasvanud esimest last saava ema keskmine vanus. Seejuures on siiski positiivne, et Eesti pered soovivad rohkem lapsi, kui neil tegelikult on. Seetõttu on perepoliitikas otstarbekas keskenduda senisest enam neile rahvastikurühmadele, kelle puhul on tegelike ja soovitud laste arvu lahknevus suurem.

Üks olulisemaid selliseid rühmi Eestis on kõrgharitud naised, kes on pidanud õpingute ajal majanduslikel põhjustel lapsesaamist edasi lükkama.

Sündimuse suurendamiseks:

• tõstame peretoetusi ja vanemahüvitisi;
• vähendame lasteaia kohatasu;
• seome pensioni selgemalt laste arvuga;
• vähendame iga alaealise lapse pealt last kasvatava vanema tulumaksu 5% võrra;
• loome soodsa kodulaenu ja kustutame sellest neljandiku iga uue lapse sünniga;
• viime läbi õppelaenu ja õppetoetuste reformi; kustutame õppelaenu pooles ulatuses, kui peres on üks laps ning täies ulatuses, kui peres on kaks või rohkem last.

II. KESKMINE ELUIGA

Keskmine oodatav eluiga on Eestis madal ning viimastel aastatel veelgi langenud. Seejuures on käärid meeste ja naiste vahel erakordselt suured – meeste keskmine oodatav eluiga on 73 ja naistel 81 aastat. Keskmist eluiga mõjutavad paljud tegurid, kuid enam kui pool enneaegse suremuse tõttu kaotatud eluaastatest tuleneb riskiteguritest ja riskikäitumisest. Suurim probleem on kahe elanikkonnagrupi, välispäritolu rahvastiku ja meeste, suur suremus. Eriti suur on 30–50-aastaste meeste suremus, põhjuseks eelkõige õnnetused, mürgistused ja elustiilist tingitud haigused. Eestis on Euroopa Liidu suurim katmata ravivajadus, mille peapõhjuseks on pikad ravijärjekorrad. Väga suurt kahju rahvastiku tervisele teeb alkohol, mis põhjustab üle tuhande enneaegse surma aastas. Rahvastikupoliitika seisukohalt on aga väga olulised ka tervena elatud aastad ehk täieliku töövõimega eluiga. Eestis on see meestel 55, naistel 58 eluaastat. Tervelt elatud aastate poolest on Eesti mehed Euroopa Liidu riikide hulgas viimaste seas, põhjuseks eelkõige ebatervislikud eluviisid. Just tervena elatud eluea kasv on ühiskonna vananemise tingimustes vajalik, et hoida töövõimeliste ja ülalpeetavate proportsiooni.

Keskmise ning töövõimelise eluea suurendamiseks:

• propageerime ja toetame investeeringutega tervislikke eluviise ja suurendame sõeluuringutest osavõttu;
• võitleme illegaalsete uimastite leviku vastu;
• ajame alkoholipoliitikat, mis ennetab alaealiste alkoholitarvitamist ja propageerib karskeid eluviise;
• teeme investeeringuid tervishoiusüsteemi, et lühendada ravijärjekordi.

III. EESTLASED VÄLISMAAL

Välismaal elab 100 000–150 000 eestlast, neist pooled Soomes. Väljaränne oli eriti hoogne aastatel 2008–2012, s.t eelmise majanduskriisi ja Reformierakonna kärpepoliitika ajal. Välja rändasid eelkõige tööealised mehed, seejärel noored ning lastega perekonnad, enamasti vanuses 20–39. Ligi pooled Soomes elavatest eestlastest soovivad naasta kodumaale. Eestisse naasmise peamiseks takistuseks on madal töötasu, mida omakorda põhjustab mujalt saabuv odavtööjõud.

Eesti inimeste naasmiseks:

• lõpetame odava välistööjõu impordi;
• loome tagasirändeagentuuri ja korraldame tagasirände kampaania;
• aitame Eestisse naasta soovijaid tagasipöördumisel;
• moodustame Välis-Eesti valimisringkonna, et välismaale jäänud eestlased tunneksid kodumaaga tihedamat sidet ja kaaluksid esimesel võimalusel naasmist.

IV. MASSIIMMIGRATSIOON

Eestisse tullakse kõikjalt maailmas, kuid jätkuvalt kõige rohkem idaslaavi riikidest. Pärast kümnendi algul toimunud eestlaste massilist väljarännet lõdvendas Taavi Rõivase valitsus lahkunud töötajate kompenseerimiseks oluliselt immigratsioonipoliitikat. Aastatel 2017–2021 asus Eestisse alaliselt elama 28 500 isikut rohkem, kui lahkus. Neist vaid 5% on Eesti kodakondsusega isikud ehk tagasirändajad. Kui varem oli tegemist peamiselt odava tööjõu sissevooluga, siis alates 2022. aastast moodustab peamise rändeliigi pereränne. Käivitus olukord, mida Lääne-Euroopas nimetatakse n-ö suureks asendamiseks. Odava tööjõu sissevool pärsib Eesti inimeste palgakasvu, uuendusi majanduses ehk tootlikkuse kasvu ning vähendab eestlaste võimalusi naasta kodumaale. Majanduskriis ja jätkuv odavtööjõu immigratsioon surub eestlasi hoopis riigist välja. Idaslaavlaste massiline sisseränne teravdab niigi väga keerulist lõimumisprobleemi, tekitab julgeolekuprobleemi ning kiirendab ühiskonna vananemist. Massiimmigratsiooni jätkumise korral muutub Eesti idaslaavi provintsiks.

Vajame kiiremas korras otsustavat muutust rändepoliitikas. Selleks:

• jõustame sisserändekvoodi 0,1% Eesti püsielanikkonnast;
• kvoodivälise erandina lubame tööjõu sisserännet kõrgemapalgalistele töötajatele (kahekordne Eesti keskmine);
• eemaldame välismaalaste seadusest kõigi teiste kategooriate rändeerandid;
• tühistame kriminaalkorras karistatud ja Eesti riigi suhtes vaenulikult käitunud välisriikide kodanike elamisload;
• maksame pere- ja muid sotsiaaltoetusi üksnes Eesti ja Euroopa Liidu kodanikele ja nendele kolmandate riikide kodanikele, kes elavad Eestis pikaajalise elamisloa alusel.

V. UKRAINA PÕGENIKUD

Ukrainast Eestisse tulnute suhtarvult on Eesti esimene riik maailmas, ajutise ja rahvusvahelise kaitse saanute suhtarvult maailma esimese kolme seas. Toetused Ukraina põgenikele on Eestis heldemad kui Lätis, Leedus, Poolas või Tšehhis. Valitsus on loobunud täielikku ülevaadet võimaldava statistika kogumisest, et mitte alarmeerida avalikkust, esitades selle asemel üksikuid väiksemaid arve spetsiifiliste gruppide kohta. Siseministeeriumi, töötukassa, maksuameti, koolisüsteemi, tervishoiusüsteemi, sotsiaalkindlustusameti, omavalitsuste ja teiste andmestikust saame aga järeldada, et Eestisse on 2022. aastal saabunud enam kui 150 000 inimest, kellest vähemalt 100 000 on Eestisse jäänud. Seda on rohkem, kui Tartu linna jagu inimesi. Eesti ei suuda neile enam pakkuda elamisväärseid tingimusi. Omavalitsused ei tule toime, tervishoiusüsteem on ummikus, koolide koormus ületanud taluvuse piiri, vene keele positsioon on järsult tugevnenud. Nii jätkates jõuab Eesti ühiskond lähiajal kobarkriisi.

Senise põgenikepoliitika muutmiseks:

• lõpetame viivitamatult põgenike Eestisse vastuvõtmise, selle asemel toetame Ukraina põgenikke Ukrainas ja Ukraina lähiriikides;
• sulgeme idapiiri ja kehtestame piiridel kontrolli;
• keeldume Ukraina mobilisatsioonikohuslastele ajutise kaitse pakkumisest ja pikendamisest;
• kehtestame ajutise kaitse saanutele kohalviibimise ja tööleasumise selged ajalised nõuded;
• viime kõigile täiskasvanud saabunutele läbi täieliku julgeolekukontroll;
• lõpetame Ukraina õpilaste eesti- ja venekeelsetesse koolidesse suunamise ning pakume selle asemel tuge Ukraina haridussüsteemis jätkamiseks;
• toetame sõja lõppedes Ukraina põgenike naasmist kodumaale.