EKRE fraktsiooni liige Paul Puustusmaa sõnul on seadusemuudatuse eesmärk puhastada Eesti poliitika korruptsioonist ja suurendada usaldust riigi suhtes.

 

 

„Seaduse kohaselt ei tohi riigikogu liige olla kriminaalkaristust kandev isik, aga kriminaalkorras karistatud erakond võib osaleda isegi valitsuse moodustamisel. Praegu näiteks on võimul erakond, kes on kaks korda kriminaalasjas süüdi mõistetud,“ märkis Puustusmaa.

 

 

„Leebe suhtumise kriminaalkaristustesse seadustas valitsus 2015. aastal, mil koos karistusseadustiku reformiga kirjutati seadustest välja ühingute sundlõpetamise võimalus. Otsus oli seda kummalisem, et põhiseaduse kohaselt on keelatud erakonnad, kelle tegevus on vastuolus kriminaalvastutust sätestava seadusega. Ilmselt soovisid toonased võimuerakonnad muuta end kuulikindlaks võimalike korruptsioonisüüdistuse eest,” märkis Puustusmaa.

 

 

Tema sõnul ei ole põhjust kohelda erakondi kohelda teise mõõdupuu järgi kui mis tahes muid ühinguid. „Näiteks on võimalik sundlikvideerida tavalist ettevõtet, kes riigile mõnisada eurot võlgu on. Erakonnad on praegu aga sisuliselt karistamatud, kusjuures oma kohtuvaidlusi peavad nad maksumaksja raha eest palgatud advokaatide abil,“ ütles Puustusmaa.

 

 

„EKRE eesmärk on viia karistusseadustik taas kooskõlla põhiseadusega. Kui erakond on kuriteo sooritanud ja kohtuotsus jõustunud, peaks erakond minema sundlõpetamisele. Kuritegelik erakond ei tohiks osaleda riigi või omavalitsuse juhtimisel,” lisas EKRE saadik.