Kersti “pasarahe” Kaljulaid tahtis presidendina jätkata, kuid oli jõudnud viie aastaga kõikidega nii tülli minna, et peale sotside ei tulnud kellelgi isegi mõtet, et ta võiks jääda.
Eilse hääletusega Riigikogus, kus presidendiks valiti Eesti Rahva Muuseumi direktor Alar Karis, saab läbi ühiskonda lõhestanud Kersti Kaljulaidi viisaastak, mis ei vedanud õnneks teise ametiajani välja. Võib arvata, kuidas mõnigi liberaal-globalistlik erakond tahab teda oma embusesse, kuid kindlasti püüab Kaljulaid siiski suuremat kala. Ehkki ta OECD tähtsa ametiposti konkursil läbi kukkus, on ÜRO peasekretär Antonio Guterres nimetanud Kaljulaidi kaheks aastaks naiste, laste ja noorukite õiguste eestkõnelejaks.
Igatahes on selge see, et Kersti Kaljulaid lõpetab oma ametiaja Eestis häbistatult, sest suutis viie aasta jooksul nii ühiskonda lõhestada, ühte osa rahvast vihkama hakata, osade poliitiliste jõududega riidu minna, oma riiki välismaal solvata kui ka erinevaid kummalisi poose võtta ja selliseid avaldusi teha, mis ei ole ühele presidendile kuidagi kohased.
Häbiga oma ametiaja lõpetanud Kersti Kaljulaid tegi oma teekonnal veel viimased meeleheitlikud sammud, kui läks Tokyo olümpiamängudele endale kampaaniat tegema, kuulutades valmidust presidendina jätkata, 20. augustil kutsus aga Kadriorus toimuvale taasiseseisvumispäeva vastuvõtule esmakordselt kõigi valdade ja linnade juhid, et valijameeste kogus, kui asi peaks nii kaugele jõudma, endale poolehoidu leida. Seal sai esimest korda tema kõnes kuulda ühtäkki tõdemust, et igasugused eriarvamused ja vaidlused on teretulnud. Seni oli ta ikka mentorlikul toonil teatud seltskonda noomida võtnud.
Kuid eile, enne teist hääletust Riigikogus kadusid tema tagant ka viimased poolehoidjad sotside hulgast. Mõne vihje puhul andis ta neile siiski ise märku, et aitab sellest klounaadist küll.
Kuigi mõned peavoolumeedia esindajad on üritanud mingite küsitluste põhjal jätta muljet, et rahvas soovib näha Kaljulaidi jätkamist, siis tegelikult suurem osa eestimaalastest lihtsalt irvitas ta üle.
Riigikogu liige Jaak Valge on öelnud, et Kersti Kaljulaid ei kanna neid väärtusi, mis teeksid temast kogu rahva presidendi – ta ei jaga Eesti ühiskonna enamuse ootusi nii rahvusriigi tugevdamise, immigratsiooni piiramise, presidendi otsevalimise, rahvahääletuste tihedama kasutamise jms osas.
„Vähe sellest, et ta neid ühiskonna enamuse väärtusi ei jaga, ta ei ole suutnud sellest üle olla ning end positsioneerida Eesti kui terviku presidendina, edendades varjamatult vaid ühe ning väiksema ühiskonna osa eelistusi – vasakliberaalset globalistlikku agendat. Seega ei ole ta täita ühiskonna ühendaja rolli, vaid on ühiskonda lõhestanud,“ kirjutas Valge, lisades, et Kaljulaid on näidanud oma välispoliitilist küündimatust paljude arusaamatute sammudega, nagu näiteks visiidid Venemaale ja Afganistani, millega on kaasnenud naeruväärsed avaldused.
USA ajakiri Foreign Policy intervjueeris 2019. aastal Kersti Kaljulaidi. Usutluses oli juttu nii EKRE tõusust kui ka sellest, kuidas astuda vastu Euroopa-vastastele meeleoludele.
Kaljulaid lajatas: „Ma vihkan neid nende käitumise eest ja ma vabandan kuvandi eest, mida see võib tekitada. Korralikud inimesed ei käitu niimoodi. Ei ole kuidagi okei näidata neid märke ja see ei ole vaatepunkt, mida me Eestis jagame. Nüüd pean ma selgitama nende lolle vaateid ja territooriumi tagasi võitma. Ma olen rääkinud selle partei ministritega – meie ühine arusaam on, et ei saa korralikult funktsioneerida rahvusvahelises, ülemaailmses kogukonnas, kui pidevalt ärritad inimesi, ükskõik, kas usud sellesse, mida ütled või mitte.”
„Kui ajakirjandusse jõuavad laused nagu see, et vihkate EKREt nende käitumise pärast, siis kas on oht, et see taastoodab konflikti ühiskonnas?“ küsis ühes intervjuus Lõuna-Eesti Postimees.
Kaljulaid vastas: „Väljend «I hate them for their…“ on õigem tõenäoliselt tõlkida „ma ei salli selliseid väljaütlemisi, ei salli sedalaadi väljaütlejaid“. See ei käi kogu EKRE kohta. Mul ei ole ühtegi probleemi eri maailmavaadetega. See on lihtsustav lähenemine, mida niimoodi seda küsideski te näitate. See pole poliitiliste eelistuste küsimus.“ Ilmselt ei usu ta ise ka seda juttu.
Kaljulaidi jätkamisele sai saatuslikuks eeskätt siiski see, kui ta suutis välja vihastada endise peaministri Jüri Ratase. Ta oli ajakirjandusele öelnud, et Jüri Ratase teine valitsus ohustab nii põhiseaduslikku korda kui ka julgeolekut – korraga oli kogu meie ajakirjandus täidetud sõnumiga, mille kohaselt Eesti presidendi arvates on Eesti peaminister ohuks meie riigi julgeolekule.
Mõned päevad hiljem teatas Jüri Ratas, et tema sel korral presidendi vastuvõtul ei osale. Veel mõned päevad hiljem tuli teade, et ära jääb ka presidendi ja valitsuse iga-aastane kohtumine.
Niisiis laskus Kaljulaid põhjalikult sisepoliitikasse, hakkas õpetama ja näpuga näitama neile, keda ei sallinud ja milline erakond talle ei meeldinud
Aga Kaljulaid sai lollusega hakkama juba valitsuse ametisse astumise hetkel, kui ilmus Riigikogu saali pusaga, millel kirjas „Sõna on vaba“ ning lahkus perevägivallas süüdistatud minister Marti Kuusiku ametivande ajaks saalist, käitudes sel moel nagu „ülesköetud naisterahvas“.
Kaks aastat hiljem, kui Kuusik oli kohtus õigeks mõistetud, oli ta sunnitud vabandama, nagu oli varem lubanud. Tõsi, ta tegi seda mokaotsast oma Facebooki lehel.
Enne seda oli Kuusiku elu sihikindlalt hävitatud. Kaljulaidi dirigeerimisel kõik need reformierakondlastest sotsidest Riigikogu liikmed nädalast nädalasse, kuust kuusse nii Kuusikut kui EKREt, nimetades rahvuskonservatiive kindlas kõneviisis naistepeksjate ja naistevihkajate erakonnaks.
Viis aastat tagasi toodi avalikkusele keegi tundmatu Kersti Kaljulaid eurokoridoridest suure palga pealt Eesti presidendiks. Ta suutis siin viie aastaga korraliku segaduse tekitada ning jääda inimestele meelde ebameeldiva ja ninaka kujuna. Nüüd lahkub ta seinaääri mööda, ta ei tulnud Toompeale oma mantlipärijale isegi lilli tooma.
„Loodame, et Alar Karisega saame mõtestatud ja mõistuspärast dialoogi pidada, Kersti Kaljulaidiga see võimalik ei olnud. Ja vähemalt saame nüüd rõõmustada, et järgmised viis aastat Kersti Kaljulaid president ei ole,“ võttis saaga kokku Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees Mart Helme.
Allikas. https://uueduudised.ee/
