Eesti on saanud argpüksist peaministri ja kahju on naispoliitikutest.
Kriitika Kaja Kallase pihta on igati õigustatud, kui jälgida tema igapäevast tegevust – selles ei näe midagi, mille kohta võiks kiidusõnu öelda.
Esmaspäeval tõusis Riigikogus taas kõneaineks Kaja Kallase tulek Riigikogu ette, arutamaks kõike koroonakriisiga seonduvat, ning korruptsioonikoalitsiooni hääletorud Jüri Ratas ning Hanno Pevkur andsid edasi, et peaministri kohtumisaeg rahvaesindajatega on kaks tundi kolmapäevast infotundi. Ja kõik. Kaks tundi kriisiteemal, kusjuures sellestki pool oma koalitsioonikaaslaste kiidusõnadega – selline on PortoRollo arusaam ühisest kriisi lahendamisest.
Oma hõivatusele viitab peaminister pidevalt, ometigi jätkub tal aega olla eneseisolatsioonis pärast lähikontaktsust, põdeda väidetavat haigust ja veeta nädalavahetused pere seltsis, et “mitte läbi põleda”. Nädalavahetustel ja pühade ajal pole ei peaministrist ega presidendist kippu ega kõppu kuulda. Ei mingeid kriiseistungeid ega ka asjalikke ülevaateid valitsuse otsustest – kas valitsust on või mitte, sellest ei saagi aru.
Kaja Kallas on ennast näidanud kahekeelse valetajana – kui opositsionäärina nõudis ta tollast peaministrit saadikute ette, siis ise ta sinna ei lähe. Vastupidi – Reformierakonna algatusel tehakse üha uusi samme selleks, et valitsus rahvaesindajatele aru andma ei peaks, salastatakse infot, valmistutakse suid sulgema ja kindlustatakse omi positsioone Riigikogu komisjonides, et opositsioon elimineerida.
Kaja Kallas kardab rahvaesindajate juurde tulla, sest tal pole asjalike ja kriitiliste küsimuste peale midagi asjalikku neile öelda, ning Riigikogu puldis vassides ja eelmist valitsust süüdistades näitaks ta seda üha rohkem välja. Seepärast eelistab peaminister püsida turvalises ruumis, kus keegi tema ebakompetentsust paljastada ja tema ise seda tõestada ei saa.
