Enamik restorane ja kohvikuid on viimasel ajal tõstnud hindu, kuid külastajate nappust veel ei paista. Eesti Pank ütleb, et eestlased ei ole hakanud seni veel tarbimist kärpima, vaid on kulutanud hoiuseid. See ei saa aga lõputult kesta.
Vana Villemi pubi, mis tegutseb Keilas, Pärnus, Saaremaal ja mujalgi, ütleb, et on kolmveerand aasta jooksul pidanud hindasid tõstma rohkem kui viimase viie aasta vältel kokku. Kallinenud on nii baari- kui köögipool.
“Jookide hindasid oleme ka pidanud tõstma, aga mitte nii palju kui toidu hindasid. Jookide hindasid oleme tõstnud võib-olla 5-10 protsendi vahel, toitude hinnad on juba 15-20 protsendiga,” ütles Vana Villemi kõrtsid juhatuse liige Aare Hallop.
Hinnakirja muutmisest pole pääsenud ka väikeettevõtjad ning kõrgete elektriarvete maksmiseks on vaja otsida uusi sissetulekuid.
“Esiteks proovisin kokkulepet saada, et maksegraafik teha. Teiseks hakkasin tegema kontorilõunaid, mis on väga populaarseks saanud, et inimestel pole aega välja tulla, nad tellivad kaasa. Ja palju cateringe lisaks. Ja suvel, mis on väga positiivne üllatus – festivalid, talupäevad, Saaremaa merepäevad. Sinna ma katsun ka korra või kaks kuus jõuda. See annab palju juurde,” ütles Dereku Burgeri perenaine Fleur Sprenk.
Korea menüüd pakkuvas Gotsus on keskmine arve kallinenud umbes kahe euro võrra. Koroonaepideemia ajal hoogu juurde saanud kullervedu moodustab siiani suurema osa käibest.
“Kaks põhitoorainet on kanaliha ja õli. Nende kahe hinnatõus on ikka märgatav. Enne koroonat oli kolm neljandikku siin ja üks neljandik kaasa. Praegu on vastupidi. Läheb küll paremaks kohapeal söömine, aga märgatavalt rohkem on kaasa tellimusi,” sõnas Gotsu restorani juhataja Evelin Aps.
Klientide pahameelt toidukohad kallimate hindade pärast ei näe. Ka ei ole külastatavus märgatavalt vähenenud. Eesti Panga kinnitusel ei ole eestlased seni veel tarbimist oluliselt kärpinud, vaid on kulutanud hoiuseid.
“Üldiselt me oleme läbivalt sel aastal, ennekõike ka suvekuudel näinud seda, et kulutatud on rohkem kui seda sissetulekute kasv oleks võimaldanud. Mis teisest küljest näitabki seda, et osa kulutusi on tehtud, kasutades varasemaid sääste,” ütles Eesti panga ökonomist Rasmus Kattai.
Kattai sõnul pärinesid säästud nii pandeemia ajal kogutust kui ka teisest pensionisambast vabanenud rahast. “Säästude panus ja võimalus säästude abil tarbida on selgelt vähenenud. See kajastub ka inimeste hoiuste vähenemises pangakontodel,” rääkis Kattai.
Jätkuvat kulutamist näeb keskpank veel aasta lõpuni, kuid inimeste tarbimisharjumused muutuvad tõsisemalt ilmselt jaanuaris.
Err.ee
