Eesti inimesed eelistasid eelmisel aastal apteekides käsimüügist enim osta paratsetamooli ja ibuprofeeni sisaldavaid ravimeid, selgub Benu apteegi statistikast. Samas domineerisid kogu ravimituru käibes retseptiravimid, millest suurima müügitulu saavutasid kasvajavastased ravimid, vastavalt Ravimiameti andmetele.
Benu apteekide frantsiisijuht Rainer Kaseväli rääkis ERR-ile, et aastaringselt olid populaarseimad käsimüügiravimid just paratsetamooli ja ibuprofeeni baasil valmistatud preparaadid, mis leevendasid külmetuse sümptomeid ja toimisid valuvaigistitena. Samuti olid nõutud erinevad nina-, kõrva- ja kurguravimid.
Kaseväli märkis, et klientide huvi oli suur ka mitmesuguste valuvaigistite vastu, mida pakuti eri ravimivormides, sealhulgas tablettide ja valugeelidena. Külmetus- ja valuvaigistite järel tekkis suurem nõudlus seedimist soodustavate ja allergiavastaste ravimite järele, eriti kevadisel ja suvisel hooajal.
“Käsimüügiravimite osas oli aasta üldjoontes tavapärane ning märkimisväärseid muutusi tarbijate nõudmises ei täheldatud,” ütles Kaseväli.
Kuigi Ravimiameti aasta lõplik kokkuvõte veel puudub, näitasid andmed kolmanda kvartali lõpu seisuga, et inimeste kasutuses olevate ravimite turg kasvas aastaga viis protsenti, ulatudes 109 miljoni euroni. Retseptiravimid moodustasid 87 protsenti koguturust, käsimüügiravimid aga 13 protsenti. Kasvajavastased ja immunomoduleerivad ained olid suurima käibega ravimirühm, millele järgnesid seedeelundkonna ning vere ja vereloomeorganite ravimid – need kolm rühma katsid pool kolmanda kvartali ravimimüügist.
Ravimiameti andmetel on loomade puhul antibiootikumide kasutamine Euroopas vähenemas, kuid inimeste tarbimine näitab kasvutrendi. Koroonapandeemia vähendas ajutiselt antibiootikumide kasutust ligi viiendiku võrra, kuid seejärel on kasutamine taas tõusuteel.
Inimestele mõeldud ravimite turg on viimastel aastatel stabiilselt kasvanud, saavutades 2022. aastal 431 miljoni eurose käibe, mis kajastab hulgimüügi väljamüügihindu ilma käibemaksuta.
