Kuigi Eesti on Euroopa Komisjoni ametnike kõrgematel positsioonidel esindatud isegi tugevamalt kui rahvaarv eeldaks, võib madalama taseme ametnike nappus ning eestlaste vähene huvi Euroopa Liidu asutustesse tööle kandideerida viia peagi selleni, et Eesti kodanikud on Euroopa asutustes alaesindatud.
“Meie hea esindatus on ennekõike [Euroopa Komisjoni] ülemistes ametnike gruppides, aga mitte nendes, mis puudutavad alumist otsa ja ka konkurssidel osalemist,” ütles riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats ERR-ile.
Kuna Euroopa Liidu ametnikkonna töö ja tööle värbamine käib prantsuse süsteemi järgi, mis tähendab ranget karjääriredelit ning sisuliselt eluaegset tööd süsteemis, siis tähendab Eesti praegune alaesindatus madalamatel tasemetel tulevast alaesindatust ka ülemistel ametiastmetel.
“Selles mõttes on meil täna Eesti suuruse riigi kohta hästi, et meil on peadirektor ja kaks asepeadirektorit, seda on päris palju,” rääkis Jäärats. Ta viitas Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi endisele peadirektorile Henrik Hololeile, kes lahkus küll oma senisest ametist ja suundus poliitiliseks nõunikuks komisjoni rahvusvahelise partnerluse eest vastutavas osakonnas, kuid säilitas seal oma senise ametiastme.
allikas:err.ee
