Terviseameti andmetel on viimase paari kuu jooksul tõusnud nakatumine A-hepatiidi viirusesse (HAV). Tegemist on nakkushaigusega, mis tavapäraselt Eestis ei levi ja mida tuuakse üldjuhul sisse välisriikidest.

Terviseameti aastaülevaatest selgub, et ägeda A-viirushepatiidi juhte registreeriti möödunud aastal kokku 18 korral. Viis juhtu registreeriti Tallinnas, neli Harjumaal, kolm Jõgevamaal, kolm Tartumaal, kaks Võrumaal ja üks Lääne-Virumaal.

A-viirushepatiit

Sissejuhatus: 

A-hepatiit on maksapõletik, mida põhjustab väga nakkav A-hepatiidi viirus. A-hepatiidi viirus on üks mitmest hepatiidi viirusest, mis paljuneb maksarakkudes ja mis kahjustab maksafunktsiooni.

Inimene võib A-hepatiidi saada saastunud toidu ja veega või otsekontaktist nakatunud inimesega (vere või väljaheidete ristsaastumise teel, seksuaalsete kontaktide teel). Kergete juhtude korral ei vaja inimene ravi ja enamus A-hepatiidi juhtumeid kulgeb kergelt, ilma püsivate maksakahjustusteta. Läbipõdemise järgselt kujuneb eluaegne immuunsus.

Puhta vee ja toidu tarbimine (eriti oluline on pöörata sellele tähelepanu reisil olles) ning hea käte hügieeni järgimine on kõige efektiivsemad moodused nakatumise vältimiseks. Riskirühmadesse* kuuluvate inimeste jaoks on olemas ka A-hepatiidi vaktsiin.

Haigustekitaja: 

A-hepatiidi korral tekivad sümptomid üldjuhul alles 2-nädala, kuni kuu aja pärast. Haigus kulgeb üldjuhul sümptomiteta, kuid nendel kellel sümptomid tekivad, võib kõige sagedamini täheldada kõrget palavikku, halba enesetunnet ja ebamugavusi kõhus. Kõige iseloomulikum sümptom on kollatõbi – naha, limaskestade ning silmavalgete kollasus. Sümptomid võivad püsida ühest nädalast kuni ühe kuuni.

Ennetamine: 

A-viirushepatiidi vältimiseks vaktsineeritakse eelkõige riskirühma* kuuluvaid inimesi ning haiguspuhangute korral ka nakatunuga kontaktis olnud isikuid. A-hepatiidi vaktsiin ei kuulu riiklikku immuniseerimiskavasse, see on kõigile tasuline teenus. Immuunsus tekib kahe vaktsiini annusega ja püsib täiskasvanutel ≥25 aastat ning lastel ≥14-20 aastat.

Diagnoos püstitatakse kliinilise pildi ja epidemioloogiliste andmete (viibimine alal, kus on suurem HAV-i levik) alusel. Verest otsitakse immunoglobulin G (IgM) antikehasid. Testid tehakse RT-PCR meetodil.

*A-hepatiidi puhangute korral peetakse riskirühmadeks:

• lastega töötavad isikud (lasteaia ja kooliõpetajad)
• A-hepatiidi endeemilise ja epideemilise levikuga maades reisivad inimesed
• A-hepatiidi endeemilise ja epideemilise levikuga maadest pärit pagulastega tegelevad isikud
• ravimeid ja narkootikume süstivad inimesed
• haige pereliikmed või hooldajad
• siirdatud elundite või kudedega patsiendid
• vere hüübimishäiretega inimesed
• kroonilisi maksahaigusi põdevad inimesed
• kanalisatsiooni ja heitvee seadmete töötajad
• kodutud inimesed

Allikas: delfi.ee , Terviseamet.ee